Südame rütmihäired: erinevus redaktsioonide vahel

'''Südame rütmihäireteks''' nimetatakse [[haigus]]te gruppirühma, mille ühiseks jooneks on [[süda]]me elektrilise aktiivsuse erinevuskõrvalekalle normist. Südame rütmihäired võivad esineda nii iseseisva haigusena kui ka [[Reaktsioon (füsioloogia)|reaktsioonina]] teiselemõnele muule haigusele.

Süda koosneb mitut tüüpi kudedest., Nendeks onnäiteks südamelihaskude, sidekude, närvikude jtjms. KeskseksErutuse erutustekkestekkel ja sellelevikul levikuson onkeskne kude südamelihaskude. Südamelihaskude jaotatakse laiemalt kaheks, millest esimene on pumbafunktsiooni ja teine erutuslevikut tagav südamelihaskude. Erutustekke ja erutusjuhte piirkonnad koosnevad erilisest südamelihaskoest. Südamelihasrakud omavad [[puhkepotentsiaal]]i. Potentsiaaliks nimetatakse elektrilist pinget südamelihasrakkude sisemuse ja väliskeskkonna vahel. Pinget puhkeolekus nimetatakse puhkepotentsiaaliks ja pinget töö (lihasraku kokkutõmbe) hetkel aktsioonipotentsiaaliks. Selle omaduse tõttu on rakud võimelised reageerima erutusele [[aktsioonipotentsiaal]]iga ningja ühtlasi seda ka kadudeta edasi kandma. Südamelihaskoe teeb teiste lihaskudedega võrreldes eriliseks asjaolu, et ühe raku erutudeserutumisel kandub erutus edasi kõigile. Skeletilihases kandub erutus edasi vaid otse närvide poolt stimuleeritud rakkudele.

Südame võimet tekitada automaatselt (st ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust nimetatakse südame automatismiks. Juhul kuiKui süda organismist eemaldada, kuid asetada seejärel soodsasse keskkonda, jätkab süda tööd. Kesknärvisüsteem saab reguleerida löögisagedust läbi siinussõlme mõjutamise. Südamele annab baaslöögisageduse siinussõlm ehk sinuatriaalsõlm, mis on pidevalt erutusimpulsse tekitav piirkond parema koja seinas. Sinuatriaalsõlm kontrollib südametööd seetõttu, et siinussõlm suudab elektirlisielektrilisi impulsse tekitada kõige suurema sagedusega. Mida lähemale Purkinje kiududele, seda aeglasemat rütmi on võimelised erutustekke ja erutusjuhteteede komponendid tekitama. Näiteks atrioventrikulaarsõlmest lähtuvadlähtuvate pulsatsioonidpulsatsioonide eisagedus tõuseei sagedasemaksületa 60 löögistlööki minutis.

Iga siinussõlmes (või mujal) alguse saanud erutuslaine on mõõdetav ja graafiliselt salvestatav pinge ja aja omavahelise suhtena. Graafikut nimetatakse [[elektrokardiogramm]]iks. Erutuse tekkimise ja edasi kandumiseedasikandumise muutused saab kardiogrammi iseloomulike omaduste põhjal jaotada eraldi haigusteks ehk rütmihäireteks.

Rütmihäireid klassifitseeritakse erinevate arütmiat iseloomustavate tunnuste alusel. Erinevate klassifikatsioonide kasutamine on [[meditsiin]]is seotud peamiselt [[traditsioon]]i ja harjumusega, mistõttu on [[maailm]]as kasutusel väga palju erinevaid klassifikatsioone.

Lihtsaim võimalik jaotus põhineb südamelöögisagedusel, mis loetakse normaalseks vahemikus 60...9060–90 lööki minutis. Arütmiaid löögisagedusega alla 60 l/min nimetaktakse bradüarütmiateks. Kiiremini kui 90 lööki minutis lööva südame rütme nimetatakse tahhüarütmiateks. Säärane jaotus olgugi lihtne ja ülevaatlik eiega võta arvesse südame elektrilise stimulatsiooni juhteteede seisundit, mis on selle jaotuse üheks peamiseks puuduseks.

TäiendavaksLisaks võimaluseks jaotadavõib südame arütmiaid on nende grupeeriminerühmitada elektrilise erutuse tekkimisetekke koha põhjal. SelliselSel juhul võib arütmiaid jaotada supraventrikulaarseteks ehk kodade piirkonnas pärinevateks ja ventrikulaarseteks ehk vatsakeste piirkonnast pärinevateks. Selline jaotus on juhteteedega rohkem seotud, kuid ei võimalda täpselt jaotada juhtehäireid. Juhtehäirete puhul on haiguse lokalisatsioon küll oluline, kuid täpsemat iseloomustust lokalisatsioonipõhine jaotus ei võimalda.

!Arütmiate grupirühma üldnimetus

|Südamerütmihäired, millistemille korral on lisaks tavapärasteletavalistele juhtedeele arengu käigus tekkinud üks või mitu lisajuhteteed. Sellised lisajuhteteed võimaldavad südamelihaskiududel enneaegselt erutuda ja häirivad südametöödsüdame tööd.

Praktilistest kaalutlustest lähtuvalt jaotatakse rütmihäireid üldiste rütmihäiretüüpide alaliikideks vaid osaliselt. Põhjuseks on peamiselt asjaolu, et praktikas hinnatakse arütmiat mitmetemitme tunnustetunnuse aluselpõhjal, mistõttu ei ole otstarbekas neid alati üksiku tunnuse aluseljärgi grupeeridarühmitada. JärgnevasJärgmises tabelis on rütmihäired klassifitseeritud praktilisele käsitlusele orienteeritud viisil.

|Südamerütmihäired, mille korral südant stimuleerib siinussõlm ningja elektriline erutus liigub südames õiget teed mööda. Seejuures töötab siinussõlm liiga kiiresti, liiga aeglaselt, ebaregulaarselt või ei tööta siinussõlm üldse.

|Supraventrikulaarse arütmia korral stimuleerib südant piirkond, mis asub kõrgemal His' iHisi kimbust kõrgemal, kuid südant ei stimuleeri siinussõlm. Siit pärineb nimetus supraventrikulaarne ehk südamevatsakestest kõrgemal paiknev. Vahel kasutatakse terminit supraventrikulaarsed tahhükardiad, mida ei saa lugeda õigeks. Kõigi supraventrikulaarsete arütmiate puhul ei ole süda alati tahhükardiline, kuigi tahhükardiat esineb nende arütmiate puhul väga sageli.

|Tegemist on arütmiate grupigarühmaga, mille tekkekoldeks on südame vatsakeste piirkond.

|Juhtehäireteks ehk ülejuhtehäireteks loetakse arütmiad, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid kaotab seejuures kiiruse võibvõi ei levi kindlast piirkonnast kaugemale.

*Wolffi-Parkinsoni-White' i sündroom ehk WPW-sündroom<ref name="Meditsiinisõnastik, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', lk 854, 2004, ISBN 9985-829-55-7</ref>

*Lowni-Ganongi-Levine' i sündroom ehk LGL sündroom<ref name="Meditsiinisõnastik, 2004">Tõlkijad [[Katrin Rehemaa]], [[Sirje Ootsing]], [[Laine Trapido]]. ''[[Meditsiinisõnastik]]'', lk 435, 2004, ISBN 9985-829-55-7</ref>

!P- sakkide määratavus kardiogrammiskardiogrammil

!P- sakkide ja QRS- kompleksi omavaheline seos

|P- sakile järgneb QRS- kompleks

|P- sakile järgneb QRS- kompleks

|P- sakile järgneb QRS- kompleks

|P- sakk ja QRS- kompleks puuduvad

Siinustahhükardia ehk kiire südametöö on rütmihäire mille korral süda töötab organismi käesoleva hetke eeldatavast vajadusest kiiremini. Siinustahhükardia põhiliseks kriteeriumiks on südame löögisagedus, mis peab olema kõrgem kui 85...9085–90 lööki minutis. Siinustahhükardia korral on südame stimulatsiooniallikaks siinussõlm. Siinustahhükardia esineb suhteliselt harvemini iseseisva arütmiana. Sagedamini on siinustahhükardia reaktsioon südamevälise mõju tulemus kuna siinussõlm on kesknärvisüsteemi kontrolli all. Siinustahhükardiat põhjustab näiteks kilpnäärme ületalitlus.

Siinusbradükardia on vastand siinustahhükardiale. Selle arütmia vormi korral töötab süda aeglasemalt kui ta seda eeldatavalt peaks tegema. Tavaliselt loetakse löögisagedustlöögisagedus bradükardiliseks juhulsiis, kui löögisagedus on alla 60 löögi minutis. Siinusbradükardia korral saab süda oma stimulatsiooni siinussõlmest. Kombinatsioonis aeglase südametöö ehk siinusbradükardiaga võib esineda asendussüstoleid, mille teket stimuleerib tavaliselt atrioventrikulaarsõlm. Asendussüstoleid tuleb vaadata kui abi siinussõlmele. Siinusbradükardia põhjuseks võib olla siinussõlme nõrkuse sündroom. Südame aeglane töö saab olla ka füsioloogiline. Hästi treenitud inimesed, kelle hapniku ja toitainete omastamine on väga efektiivsed, ei vaja rahuolekus normsagedusega südametööd.

Seisundit, mille korral südamestimulatsioon puudub, nimetatakse asüstooliaks. Asüstoolia loetakse [[elustamine|elustamise]] käsitluses üheks südameseiskuse vormiks.

!P- sakkide määratavus kardiogrammiskardiogrammil

!P- sakkide ja QRS- kompleksi omavaheline seos

|Enamasti ei ole võimalik.

|Vahel on näha QRS -kompleksile järgnev P- sakk.

|Normsagedusliku virvendusarütmia korral 60...8060–80 lööki minutis. Suure löögisagedusega virvendusarütmia puhul 150...500150–500 lööki minutis.

|P- sakile järgneb QRS- kompleks

|Tavaliselt siinussõlm ja 2...32–3 lisastimulatsiooniala kodade seintes

|100...200100–200 lööki

PSVT termin on sõna -sõnalt võttes mõnevõrra eksitav. Sõna paroksüsmaalne (kr paroxysmos ärritus) tähistab meditsiinis haigussööstu. Samas ei ole see PSVT eriomadusekseriomadus. Südame rütmihäired tekivadki üldjuhul sekundite jooksul. Samas on PSVT mõistena Eesti meditsiinis juurdunud. Inglise keelneSelle vasterütmihäire selleleingliskeelne rütmihäirelenimetus on AV''av nodal re-entry tachycardia'' (AVNRT).

PSVT on üldnimetusselliste mitmelemitut erinevaleliiki rütmihäirelerütmihäirete üldnimetus, mille iseloomulikuks jooneks on nn ringidena (ingl k ''re- entry'') kulgev elektriimpulsi liikumine südames. Tekib nn pöörislaine. Erutuslaine ei liigu enam oma tavapärasttavalist teed mööda, vaid jääb vatsakestest kõrgemal paiknevatesse südameosadesse ringlema. Sageli ei ole PSVT alatüüpide eristamine igapäeva kasutuses olevate kardiograafidega võimalik. Vajalik on spetsiaalne elektrofüsioloogiline uuring, mida teostatakse vaid haiglas. Ka on sarnane PSVT alatüüpide ravi, nii et praktikas on põhjendatud nende vaatlemine ühe ja sama haigusena. Elektriimpulss ringleb PSVT korral atrioventrikulaarsõlme sees. Sejuures eristatakseEristatakse kolme PSVT alatüüpi. Neist esimene tähistab olukorda, kus elektriimpulss liigub atrioventrikulaarsõlme aeglast teed mööda vatsakeste suunas ningja pöördub tagasi kiiret teed pidi. Teine variant on vastupidine eelmisele. Kolmanda, kõige haruldasema, PSVT liigi korral ringleb impulss aeglase tee sees.

Kodade laperdusarütmia korral esineb supraventrikulaarsetele tahhükardiatele omane elektriimpulsi ringlemine. Erutuslaine ei liigu enam oma tavapärasttavalist teed mööda, vaid jääb vatsakestest kõrgemal paiknevatesse südameosadesse ringlema. Tekib nn pöörislaine. Laperduse eriomaduseks on ühe impulsringi tekkimine paremas või vasakus kojas. Laperdusarütmia korral ringlevad elektriimpulsid tüüpiliselt ümber parema atroventrikulaarklapi. Ümber parema atrioventrikulaarklapi kulgevat erutuslainet nimetatakse esimest tüüpi laperduseks. Esimese tüübi laperdusel eristatakse kahte alatüüpi. Nendeks on päri- ja vastupäeva kulgevate impulsiringidega laperdusarütmiad. Teise tüübi laperduarütmiaks loetakse mujal kodades esinevat laperdusarütmiat. Laperdusarütmiat iseloomustatakse nn x:y valemiga. X näitab laperlainete arvu R- sakkide vahel ja y ülejuhte sagedust. Näiteks 2:1 tähendab, et iga 2 laperlaine kohta juhitakse üks erutuslaine vatsakestele. Levinud laperdusarütmia versioonid on ka 3:1, 4:1 ja 5:1.

Kodade virvendus arütmia (FA) on kõige sagedamini esinev arütmia üldse. Kodade virvenduse korral tekivad südame kodades elektriimpulsside ringid ehk pöörislained. Erutuslaine ei liigu enam oma tavapärasttavalist teed mööda, vaid jääb vatsakestest kõrgemal paiknevatesse südameosadesse ringlema. Kodade virvenduse eriomaduseks on mitme säärase ringi väljakujunemine. Tavaliselt esineb 4...6korraga pöörislaine4–6 korragapöörislainet, mis teineteisestüksteisest sõltumatuna südame kodades levivad.

Selle rütmihäire korral konkureerivad 2...32–3 aktiivset kollet südame stimulatsiooni pärast. MAT korral ei esine pöörislainet. Põhimõtteliselt võib iga südamelihaskiud südant stimuleerida. Seejuures pääseb maksvusele kõige kiiremini töötav kolle, milleks tavaliselt on siinussõlm. Siinussõlme nõrgenemise korral hakkab episooditi südant stimuleerima kodade seinas paiknev südamelihaskiud. Neid võib olla ka mitu. Seejuures võib siinussõlm vahel oma juhtiva rolli taastada. Kardiogrammil on see rütmihäire nähtav mitmesuguse kujuga P- sakkidena. MAT ei tohi ära vahetada siinussõlme nõrkuse sündroomiga, mille domineerivaks tunnuseks on bradükardia.

!P- sakkide määratavus kardiogrammil

!P- sakkide ja QRS- kompleksi omavaheline seos

|Põhirütmi stimulatsiooni ningja üks või mitu kollet vatsakeste seinas

|Vatsakeste seinas olev kolle.

|120...200120–200 lööki minutis

|Vatsakeste seinas olev kolle.

|50...10050–100 lööki minutis

Ekstraüstolite esinemine on enamasti juhuslik, kuid võib avalduda ka kindel muster. Rütmi, mille iga teine südamelöök on ekstrasüstol, nimetatakse bigeminusrütmiks. EelnevaleEelmisega sarnane on trigeminus rütmtrigeminusrütm. SelliselSel juhul on iga kolmas südamelöök VES. Mitme ventrikulaarse ekstrasüstoli koosesinemisel nimetatakse paarina esinevaid vahelööke kupletiks. Kolmest järjestikusest VESistVES-ist koosnevat kompleksi nimetatakse tripletiks. Alates neljast järjestikusest VESistVES-ist loetakse rütmi ventrikulaarseks tahhükardiaks. Mõningates käsitlustes loetakse ventrikulaarseks tahhükardiaks ka kolme järjestikust VESiVES-i.

Vatsakeste fibrillatsioon on rütmihäire, mille korral vatsakestes puudub sünkroniseeritud kokkutõmme. Mitmed pöörislained liiguvad koordineerimatult vatsakeste seintes. Südame minutimaht langeb miinimumini, kuni lakkab täiesti. Vatsakeste fibrillatsiooni korral lakkab vatsakeste mehaaniline töö ja seda loetakse südameseiskuse vormiks.

Torsades de pointes ehk torsaad on ventrikulaarse tahhükardia vorm, mis tekib nn RT -sündroomi tagajärjel. Torsaadi ajal tõmbuvad vatsakesed kokku asünrkoonselt. Torsaad võib lõppeda vatsakeste fibrillatsiooniga.

!P- sakkide ja QRS -komplekside seos

|40...7040–70 l/min

|40...7040–70 l/min

|60...10060–100 l/min

|40...7040–70 l/min

|PR aeg on pikem kui 0,2 sekundit. QRS -komplekside välja langemine.

|40...7040–70 l/min

|Kojad 60...10060–100 l/min. Vatsakesed 30...4530–45 lööki minutis.

Siinussõlmega seotud rütmihäireterütmihäireid nimetamiseks kasutataksenimetatakse kõnekeeles vahel eestindatudka mõistet siksiinussiksiinuseks, mis on tuletatud ingl kingliskeelsest väljendist sick- sinus syndrome. Tegemist on siinussõlme haigusseisundite üldnimetusega.

Siinuatriaalse ehk siinuaurikulaarse blokaadi korral pidurdub või katkeb erutuse ülekanne siinussõlmelt kodadele. Terminoloogias ei eristata erutusjuhte katkemist ja aeglustumist, nimetadesvaid nimetatakse neid ühtmoodi blokaadideks.

Esimese astme siinuatriaalse blokaadi korral ei jõua erutus siinussõlmelt kodadele. Erutusteke piirdub siinussõlmega. Praktikas on I astme blokaadi võimalik diagnoosida vaid spetsiaalse elektrofüsioloogilise uuringu abil. Siinussõlme ja muu müokardi elektrilise pinge suure erinevuse tõttu on aparatuur optimeeritud viimase kasuks. Kardiogrammil näha oleva põhjal ei saa eristada esimest ja kolmandat tüüpi siinusublokaadisiinusblokaadi. See on eristatav vaid spetsiaalse aparatuuriga.

Teise astme siinuatriaalse liigub erutus siinussõlmelt kodadele, kuid katkeb varsti pealepärast kodadele jõudmist. SelliselSel juhul on näha muster, kus regulaarselt langeb välja mõni PQRST -kompleks. Tavaliselt omandab kardiogramm iseloomu, kus iga teine või kolmas PQRST -kompleks langeb välja. Selle asemel on kardiogrammil näha tavapäranetavaline isoelektriline joon. Teise astme erijuhuks on nn Wenckebachi perioodika, mille korral TP aeg progresseeruvalt pikeneb, kuni lõpuks langeb üks terve PQRST -kompleks välja. Selle järelSeejärel taastub normaalne siinusrütm ja kõik algab otsast peale.

Kolmanda astme siinuatriaalne blokaad tähistab olukorda, kus erutus liigub siinussõlmelt kodadele ningja erutuslaine katkeb kodade seinas. Juhul kuiKui vaatlejal õnnestub näha seda arütmiavormi tekkimise hetkel, näeb ta järsku PQRST -komplekside kadumist. Selle järjelSeejärel kaotab inimene tavaliselt teadvuse ning juhulja kui mõni teine südameosa siinussõlme ülesandeid endaleüle ei võta, inimene sureb. Enamasti järgneb stimulatsioonipausile kas siinusrütmi taastumine või asendusrütmi teke. Esimese ja kolmanda siinusblokaadi puhul on sümptomaatika samane.

Atrioventrikulaarne blokaad (AV- blokaad) tähistab olukorda kus erutuse ülekanne aeglustub või katkeb atrioventrikulaarsõlme ja vatsakestes asetsevate juhtedeede (His' iHisi kimp) vahelisel alal.

Esimese astme AV- blokaadi korral pidurdub erutuse liikumine kas atriventrikulaarsõlmes või His'iHisi kimbus. Selle tulemuseks PQ aja pikenemine üle 0,2 sekundi. Ka siin ilmubilmneb terminoloogiline järjekindlusetus ning: blokaadiks nimetatav juhtehäire on tegelikult aeglustunud ülejuhe.

Teise astme AV- blokaadiks on olukord, kus igale P -sakile ei järgne QRS -kompleksi. Vahel langevad QRS -kompleksid välja kindla mustri (iga teine või iga kolmas vmtvms) alusel. Sarnaselt teise astme siinuatriaalblokaadiga on ka teise astme AV -blokaadi erijuhuks Wenckebachi perioodika. SelliselSel juhul tekib progresseeruv atrioventrikulaar ülejuhte (PQ aja) pikenemine. Aeg pikeneb, kuni lõpuks langeb üks QRST -kompleks välja. Seejärel taastub normaalne siinusrütm ja kõik kordub. Wenckebachi perioodikat nimetatakse mala Mobitz I tüüpi blokaadiks. Teise erijuhuna tuleb arvesse rütmihäire, mida nimetatakse Mobitz' iMobitzi teise tüübi blokaadiks. Lühemalt (Mobitz II). SelliselSel juhul Mobitz I tüüpi PQ aja progresseeruvat pikenemist ei esine. Kardiogrammil on näha kõver 2...32–3 normaalse PQRST -kompleksiga, millele järgneb P -sakk ilma QRST -kompleksita. Tekib kindel väljalangemise muster, näiteks 2:1 (st 2 normaalse PQRST komplkesi-kompleksi kohta on üks ebanormaalne) vmt. Mobitz II erilisus seisneb kindla mustri esinemises, mida tavalise teise astme AV -blokaadi puhul ei esine.

Kolmanda astme AV- blokaadi korral ei jõua erutus kodades vatsakestesse. SelliselSel juhul töötavad kojad ja vatsakesed eraldi löögisagedusega (dissotsiatsioon) ning südame minutimaht langeb märgatavalt. KardiogrammisKardiogrammil on näha P -sakid ja ventrikulaarsed kompleksid (mitte ajada segi ventrikulaarse ekstrasüstooliaga, kuigi komplekside kuju on sama), mis ilmuvad kardiogrammile teineteisega seostamatult.

Sääreblokaade saab definitsiooni kohaselt diagnoosida siis, kui erutusjuhtivus katkeb pealepärast His' iHisi kimbu jaotumist. His' iHisi kimp jaotub vatsakestes vasakuks ja paremaks sääreks. Juhul kui juhe katkeb vasakus sääres on tegemist vasakpoolse sääreblokaadiga. Kui katkeb paremas, on tegemist parempoolse sääreblokaadiga. Sääreblokaad ei põhjusta tavaliselt märkimisväärseid tervisehäireid ningja see avastatakse juhuslikult. Sääreblokaade diagnoositakse peamiselt iseloomuliku kardiogrammikõvera alusel.

Parempoolse sääreblokaadi korral on alati näha QRS -kompleksi laienemine, nii et see kestab osalise blokaadi puhul 0,12 seksekundit ningja täieliku blokaadi korral 0,15...015–0,16 seksekundit. Esineb RSR' -kompleks ehk nn jänesekõrvade fenomen. QRS komplekis-kompleksi asemel on näha jänesekõrvadega sarnanevaid R -sakke.

Vasakpoolse sääreblokaadi korral on samuti näha QRS -kompleksi kestvuse pikenemine üle 0,12 sekundi. Samuti on näha elektrilise telje kalle vasakule.

Fastsikulaarsed blokaadid ehk poolblokaadid ehk hemiblokaadid ehk hemiblokid on arütmiavormid, mille korral erutusülekanne aeglustub või peatub His'iHisi kimbu vasakus sääres. Vasak sääre jaguneb kolmeks fastsiikliks. Need viivad erutustekke vatsakeste vaheseina ning vatsakeste tagumisele ja eesmisele pinnale. Tüüpiliseks fastsikulaarse blokaadi leiuks on elektrilise telje muutumine ilma QRS -kompleksi kestvuse pikenemiseta. Kuna vaheseina liikuv fastsiikel on väga väikese läbimõõduga, siis praktikas ei diagnoosita vaheseina fastsiikli blokaadi.

Eesmise fastsiikli ehk eesmise kimbu blokaadi korral on kardiogrammil näha elektrilise telje kaldumine vasakule. Seejuures on kardiogramm muus osas normaalne ningja muud seletust elektrilise telje kaldele ei ole.

Tagumise fastsiikli ehk eesmise kimbu blokaadi korral on kardiogrammil näha elektrilise telje kalle paremalaparemale. Seejuures on kardiogramm teiste parameetrite osas normaalne ningja muud seletust elektrilise telje kaldele ei olepole.

Bifastsikulaarse blokaadi korral kombineeruvad parempoolne sääreblokaad ningja eesmine või tagumine sääreblokaad. Kombineeritud blokaadi korral esinevad koos parempoolne sääreblokaad ning eesmine ja tagumine fastsiikliblokaad. Võimalik on ka AV- blokaadi liitumine. SelliselSel juhul on näha kombineeritud leidu, millel on eelnevalteespool nimetatud arütmiate omadused.

!P- sakkide määratavus kardiogrammil

!P -sakkide ja QRS -kompleksi seos

|WPW ehk Wolf Parkinson Wolfi-Parkinsoni-White'i sündroom

|P- sakile järgneb QRS- kompleks

|LGL ehk Lown Ganong Lowni-Ganongi-Levine'i sündroom

|P- sakile järgneb QRS- kompleks

===WPW ehk Wolf Parkinson Wolfi-Parkinsoni-White'i sündroom===

WPW -sündroom on kaasasündinud haigus. Normaalse südameanatoomia puhul juhib elektrilist erutust kodadelt vatsakestele atrioventrikulaarsõlm. WPW -sündroomiga südame puhul lisandub normaalsele juhteteele üks või mitu täiendavat juhteteed. WPW -sündroom ise põhjustab harva tervisekaebusi, küll aga esineb sellise defektiga südame sageli supraventrikulaarset tüüpi rütmihäireid.

===LGL ehk Lown Ganong Lowni-Ganongi-Levine'i sündroom===

LGL -sündroom on kaasasündinud haigus, mille olemus on sarnane WPW sündroomile-sündroomiga, kuid täiendav juhtetee asub atriventrikulaarsõlme sees. Teiste arvamuste järgi asub lisajuhtetee kohe atrioventrikulaarsõlme kõrval. LGL -sündroomi iseloomulikus tunnuseks on väga lühike PR(PQ) aeg. PR(PQ) aeg näitab elektrilise erutuse levimise kiirust kodadelt vatsakestele. Normaalselt kulub selleks kuni 0,2s2 sekundit. LGL -sündroomiga inimesel on PR(PQ) aeg kuni 0,12s12 sekundit. Haigus ise tavaliselt kaebusi ei põhjusta ja see leitakseavastatakse juhuslikult. Samas põhjustab LGL teisimuid rütmihäireid.

!P -sakkide määratavus kardiogrammil

!P- sakkide ja QRS -komplekside seos

|Võimalik, kuid mitte alati.

|Muutunud konfiguratsiooniga P- sakk eelneb QRS -kompleksile.

|35...5035–50 l/min

|Olemas või puudub.

|Tavaliselt järgneb QRS -kompleksile P -sakk

|Tavaliselt atrioventrikulaarsõlm.

Nodaalse rütmi korral stimuleerib südant atriventrikulaarsõlm. Rütmihäire esineb, kui siinussõlm lakkab töötamast ningja südame stimuleerimise võtab üle atriventrikulaarsõlm.

Rändav erutusteke on analoogne multifokaalsele kodade tahhükardiaga (PAT). Samuti naguNagu PAT puhul, muutub ka rändava erutustekke korral südamestimulatsioonikoht. Siinussõlm ei suuda südant kogu aeg stimuleerida ning stimulatsioonikolle nihkub kodade seina ja jälle siinussõlme tagasi. Definitsiooni järgi ei esine rändava erutustekke korral südame kiiret tööd.

Vatsakeste asendusrütmi korral ei suuda ükski teine südamelihase piirkond südant stimuleerida ningja domineerima pääseb aeglane vatsakeste rütm. Rütm on tavaliselt regulaarne, kuid väga aeglane. Löögisagedus jääb tavaliselt alla 35 x/korra minutis.

Asendussüstol pärineb tavaliselt atrioventrikulaarsõlmest või vatsakestest. Asendussüstol tekib aeglase südamerütmi foonil kui südametöösse tekib pikk paus. Asendussüstolit eristab asendusrütmist asjaolu, et asendusüstoleid esineb üksikute löökidena muu südamerütmi foonifoonil. Kardiogrammil on asendussüstol ja ekstrasüstol sageli eristamatud, kuid definitsiooni järgi esineb asendussüstoleid ainult aeglase südametöö foonil. Vahelööke ehk ekstrasüstoleid esineb ka koos kiire südametööga.