Vana-Väina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
100. rida:
[[1560]]. aasta 6. jaanuaril jõudsid poolakad lõpuks 480 mehe ja sõjavarustusega Leedu peavarustusülema [[Johannes Chodkiewicz]]i juhtimisel Vana–Väina komtuurkonda ja võtsid siin linnused üle. Vana–Väina pealikuks sai Melchior Schemitz<ref>Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556–1561", Olion, Tallinn, 2006; tõlge Ivar Leimus, lk. 112, 113</ref>
[[1561]] aasta lõpus läks piirkond [[Liivimaa hertsogkond|Poola Liivimaa]] (''Inflanty Polskie'') koosseisus täielikult
[[1563]] aastast kuni Talwoszini oli linnuse kastellaaniks endine Sigulda ja Väinasuu (Daugavgriva) komtuur Georg von Brabeck (Jorgen van Brabeke). Poola kuningas Zygmunt II August kinkis sama aasta 30. septembril Brabeckile Nitaure ordulinnuse ja mõisa ning Nitaure kihelkonnast veel ''Moritzberg''i ja ''Annenhof''i mõisad.<ref>[http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&pg=PA316&dq=Kirchspiel+Nietau&hl=en&sa=X&ei=rGNyU-eyFMH-ygOovYHYAg&ved=0CEQQ6AEwAw#v=onepage&q=Kirchspiel%20Nietau&f=false, Hagemeisters Geschichte, lk. 88]</ref> Brabeck oli Liivimaal veel ka 1568 aastal.
[[1564]]–[[1566]] oli Vana – Väina [[staarost]]iks [[Mikołaj Talwosz]], kelle kuningas Zygmunt II August saatis sellal endise ordumeistri Gotthard Kettleri juurde paavstide ja keisrite poolt annetatud vanimate Liivimaa asutamisürikute järele. Talwosz oli linnuses staarostiks ka [[1582]]–[[1583]].<ref>Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158–1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk. 219</ref>
| |||