Vikipeedia

Teod: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 84.52.29.249 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres.
P Valikulised grammatikaparandused.
15. rida:
Tigude klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga [[liik (bioloogia)|liike]]. Tänapäeval elavatest tigudest eristatakse umbes 85 000 liiki <ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 2. kd., lk 7–115</ref> 309 [[perekond (bioloogia)|perekonnas]], kuid [[fossiil]]seid perekondi on veel 202.<ref name="Bouchet">Bouchet P. & Rocroi J.-P. (Ed.); Frýda J., Hausdorf B., Ponder W., Valdes A. & Warén A. 2005. Classification and nomenclator of gastropod families. Malacologia: International Journal of Malacology, 47(1–2). ConchBooks: Hackenheim, Germany</ref>. Liigirikkuse poolest jääb see loomade klass alla vaid [[putukad|putukatele]]. Eestis elab "[[Loomade elu]]" andmetel 80 liiki maismaatigusid ja 60 vee-elulist liiki.<ref name="Loomade elu"/>
 
Tigude eellased eristusid teistest loomarühmadest [[Kambrium]]i ajastul meres. [[Karbon]]i ajastul kohastusid mõned teorühmad eluks kuival maal ja neist said maismaaloomad, kes levivad isegi [[kõrb]]etes ja kõrgmäestikes kuni igilume piirini. Tigusid võib pidada üheks esimestest loomarühmadest, kes maismaale elama asusid.<ref name="abri"/> Enamik tigusid jäi siiski vee-elulisteks ningja ka osa maismaatigusid on sekundaarselt tagasi vette pöördunud.
 
Kuna teod on kõigusoojased, siis jäävad nad külmematel perioodidel talveuinakusse. Tigudel on väga palju looduslikke vaenlasi, mistõttu ei ela nad tavaliselt üle 1–2 aasta, kuid suurte maismaatigude eluiga võib ulatuda kuni 10 aastani.<ref name="EL"/>
23. rida:
===Elupaik===
 
Tigude globaalne levila on väga lai, ulatudes Antarktika ja Arktika servaaladest troopikani. Nad on hästi kohastunud mitmesugusteks elutingimusteks ningja asustavad kõiki loodusvööndeid. Kuigi maismaa- ja mageveeteod on paremini tuntud, elab kaks kolmandikku kirjeldatud teoliikidest [[meri|meres]], kus nad on lisaks [[ookean]]ide ja merede rannavöötmele asustanud ka süva- ja avamere.<ref name="Loomade elu"/>
 
[[koda (zooloogia)|Kojaga]] maismaatigude jaoks on elupaigavalikul oluline koja ehituseks sobiva materjali olemasolu. Eelistatult on selleks [[lubjakivi|kaltsiumkarbonaat]], mistõttu eelistavad teod aluselise ja lubjarikka pinnasega kooslusi. Ka Eestis on täheldatud, et tigude arvukus ja mitmekesisus on suurem lubjarikkama aluspinnaga Põhja-Eestis kui Lõuna-Eestis.<ref name="EL">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9709/teod.html Suured teod] A. Veegen "Eesti Loodus" 9/1997</ref> Lubjavaestes või happelise aluspinnaga piirkondades võib siiski leida erinevaid [[nälkjad|nälkjaid]] või õhukese valgulise kojaga tigusid.
31. rida:
===Toitumine===
 
Enamik maismaatigusid on [[herbivoor]]id, kes toituvad taimede erinevatest osadesttaimeosadest, nagunäiteks lehedlehtedest, viljadviljadest ja puukoorpuukoorest, mahalangenud kõdunevadkõdunevatest osadosadest; ningteatud mõnedeliigid liikide puhultoituvad ka loomade raipedloomaraibetest. Vee-eluliste tigude seas on levinud väga mitmekesised toitumisstrateegiad: leidub herbivoore, kiskjaid, [[detritofaag]]e, raipesööjaid ja mõningaid filtreerijaid, kellel [[hõõrel]] puudub või on redutseerunud. Maismaateod võivad toiduallikana kasutada ka [[samblad|samblaid]], [[samblikud|samblikke]] ja [[seen]]i ning veeteod võivad kividelt kraapida [[vetikas|vetikaid]].
 
Karnivoorsed teod on näiteks perekonnad ''Testacella'', ''Daudebardia'' ja "kummitusnälkjas" ''Selenochlamys ysbryda'', herbivooride hulka kuulub näiteks perekond ''Diastole'' <ref name=invert>E.Ruppert, R.Barnes "Invertebrate zoology" 1994 Fort Worth [etc.] : Saunders College Publishing : Harcourt Brace College Publishers</ref>.
70. rida:
27. jämesool<br/>
28. neer<br/> ]]
Teod on asümmeetrilise kehaga, mis on selgesti eristunud sisusekotiks ja lihaseliseks jalaks. Jala eesosas on pea, mis kannab jätketel asuvaid meeleelundeid ningja suuava. Peas on peaaju, mis koosneb liitunud närvitänkudest. Tigude anatoomilised iseärasused on [[koda (zooloogia)|koja]] esinemine ja [[torsioon]].
 
Torsioon on protsess, mille käigus on keha keerdunud kuni 180 kraadi. Selle tulemusena on tigudel välja kujunenud unikaalne organite paigutus ja pärak on nihkunud pea kohale. Torsioon on viinud parema kehapoole elundite täieliku redutseerumiseni, mistõttu on tigude keha asümmeetriline ja paarilistest organitest (nt neerud, kopsud, südamekojad) on säilinud ainult vasakpoolsed.<ref name="abri">G. Abrikossov, E. Bekker, L. Levinson "Selgrootute zooloogia" 1960 Tallinn : Eesti Riiklik Kirjastus</ref> Evolutsioonis toimus torsioon pärast koja keerdumist ja need kaks protsessi kujunesid teineteisest sõltumatult. Torsiooni tekkepõhjused on suures osas veel ebaselged, kuid tõenäoliselt on protsess seotud kaitsefunktsiooniga, sest võimaldab kaitsva koja varju tõmmata esmalt pea ja seejärel jala.<ref name="invert"/> Torsiooni väljakujunemise kohta on esitatud ka alternatiivseid hüpoteese.<ref>[http://icb.oxfordjournals.org/content/46/2/134.full "Modern insights on gastropod development: Reevaluation of the evolution of a novel body plan"] Louise R. Page (2006) Integrative and Comparative Biology 46 (2): 134–143.</ref> Torsioon väljendub ka mõningate tigude [[ontogenees]]is, kui vastsestaadiumis [[bilateraalsümmeetria|bilateraalsümmeetrilise]] looma kere täiskasvanuks saades pöördub.<ref name="invert"/>
76. rida:
===Koda===
 
Koda on enamasti lubiainest koosnev moodustis, millesse tigu ohu korral varjuda saab. Koda katab ja kaitseb sisusekotti ehk teo seljale väljuvat kotikujulist sopistist, mille sees asuvad mitmed elundid. Paljudel tigudel on koda keerdunudja spiraalseltvastavalt ümbersellele omaka pikiteljesisusekott ningkeerdunud vastavaltspiraalselt selleleümber kaoma sisusekottpikitelje. Enamasti on keerdumine toimunud parempidiselt (kui vaadata koda tipu poolt), kuid mõnede liikide puhul ka vasakpidiselt. Selle alusel eristatakse paremkeermeseid (deksiotroopsed) ja vasakkeermeseid (leotroopsed) kodasid. Teoliikide kojad võivad olla väga erikujulised.<ref name="Loomade elu"/>
 
Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Täielikult väljakujunenud koja ehituses võib eristada kolme kihti, millest välimine on orgaaniline [[sarvkiht]] ning kaks sisemist on lubjakihid: [[prismakiht]] ja [[pärlmutterkiht]].<ref name="abri"/>
90. rida:
===Hingamine===
 
Hingamine toimub [[lõpused|lõpuste]] või [[kops]]udega – selle tunnuse alusel on varasemaltvarem määratletud tigude [[alamklass]]e ja [[selts (bioloogia)|selts]]e. Kõikidel maismaatigudel on kopsuhingamine ningja enamikulenamik vee-elulistel tigudelelulistest toimubtigudest hingaminehingab lõpustega. Nendel veetigudel, kes pärinevad maismaatigudest, on säilinud kopsuhingamine.<ref name="abri"/>
 
===Ringe- ja eritussüsteem===
 
Vereringe on avatud, süda koosneb harilikult ühest vatsakesest ja ühest kojast. Hapnikurikas veri liigub lõpusest või kopsust kotta ningja seejärel vatsakesse, kust tasee kantakse kehasse laiali mööda harunevaid [[aort]]e kehasse laiali. Süda asub südamepauna õõnes, millega on ühenduses erituselundid – neerud. Neerud on harva paarilised, enamasti on säilinud vaid üks (vasakpoolne).<ref name="Loomade elu"/> Hapnikku transportivaks valguks on enamasti [[hemotsüaniin]], vähestel maismaatigudel [[hemoglobiin]].
 
===Meeleelundid===
 
Pea piirkonnas asub kaks paari jätkeid, millest ühed kannavad silmi ja teised on kompimiselundiks. Nägemismeel ei ole hästi arenenud ning väikesed silmtäpid suudavad eristada vaid valguse intensiivsust. Kuna enamik maismaatigusid on öise eluviisiga, siis ei mängi nägemismeel nende jaoks olulist rolli. Lisaks on tigudel tasakaaluelundid, mille abil loom ruumis orienteerub, ningja [[olfaktoorne|olfaktoorsed]] elundid (lõhnaelundid), mille abil toimub keemiliste signaalide vastuvõtmine. Ka tigude nahas leidub rikkalikult meelerakke. Tigude närvisüsteem koosneb viiest paarist närvitänkudest.<ref name="Loomade elu"/>
 
==Süstemaatika==
[[Pilt:Turritellatricarinata.jpg|thumb|[[Pliotseen]]is [[Küpros]]el elanud ''Turritella carinata'' fossiilsed kojad. See perekond elab tänapäevalgi.]]
VarasemaltVarem on eristatud kolme alamklassi:
*[[Eeslõpuselised]] (''Prosobranchia'') – kõige primitiivsem rühm, kellest pärinevad teised alamklassid.<ref name="invert"/> Eeslõpuselisi iseloomustab hästiarenenud koda, iseärasused närvisüsteemis <ref name="Loomade elu"/> ja lõpuse paiknemine südame ees <ref name="abri"/>. Enamasti mere-elulised.
*[[Tagalõpuselised]] (''Opisthobranchia'') – koda tihti redutseerunud, ka jalg võib olla modifitseerunud.<ref name="Loomade elu"/> Enamasti paikneb lõpus südame taga, kuid mõnel rühmal lõpused puuduvad ja neid asendavad funktsionaalsed väljakasvud.<ref name="abri"/>
*[[Kopsteod]] (''Pulmonata'') – maismaateod, kellel on lõpused redutseerunud ningja välja kujunenud kopsuhingamine. Tõenäoliselt asustasid nad ajutiselt kuivaks jäävaid veekogusid, mistõttu tekkis vajadus kopsuhingamise järele ning toimus lahknemine veetigudest.<ref name="invert"/> Enamikul on koda hästi arenenud, kuid leidub ka ilma kojata liike (nälkjad). Mõned on kohastunud eluks vees, kuid sealjuures säilitanud kopsuhingamise.
 
Tänapäeval on DNA-järjestuse meetodite rakendamisel ilmnenud, et eelnevad kolm alamklassi ei ole tegelikult [[monofüleetiline rühm|monofüleetilised rühmad]]. Seetõttu töötatakse välja uut [[klassifikatsioon]]i, kus toimub pidevalt ümberkorraldusi. Varem kasutusel olnud terminid "eeslõpuselised" ja "tagalõpuselised" on mõnikord kirjeldustes siiski kasutusel. Uute alamklassidena eristatakse tänapäeval:
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Teod"