Redaktsioon: 6. jaanuar 2014, kell 12:03 redigeeri 193.40.160.14 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. aprill 2014, kell 09:03 redigeeri eemalda LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3547 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Elektrijuht''' ehk '''juht''' on kasutusel kahes tähenduses: <ref> http://entsyklopeedia.ee/artikkel/elektrijuht</ref> ~~{{viita}}~~ # [[Füüsika]]s: hea [[elektrijuhtivus]]ega ehk väikese [[eritakistus]]ega aine või [[materjal]]; '''Elektrijuht''' ehk '''juht''' on [[materjal]], mis sisaldab vabalt liikuda võivaid [[elektrilaeng]]uga [[osake]]si ehk [[laengukandja]]id ning mille [[elektritakistus]] on seetõttu väike. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt [[eritakistus]]ega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Tavaliselt loetakse materjali juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 10<sup>–6</sup> [[oommeeter\|Ω∙m]]. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad [[elekter\|elektrit]] ehk neil on hea [[elektrijuhtivus]]. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse [[Dielektrik\|dielektrikuks]] ehk [[isolaator]]iks. #[[Elektrotehnika]]s: [[elekter\|elektri]] edastamiseks kasutatav [[toode]], komponent või tarind. ==Elektrijuht (füüsika)== ~~Kui [[elektriline potentsiaal\|elektrilised potentsiaalid]] juhi eri punktides on erinevad, siis vastavalt [[Ohmi seadus]]ele läbib juhti [[elektrivool]].~~ Elektrijuht sisaldab vabalt liikuda võivaid [[elektrilaeng]]uga [[osake]]si ehk [[laengukandja]]id, mis ongi hea [[elektrijuhtivus]]e ja seega väikese [[elektritakistus]]e eelduseks. Elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt [[eritakistus]]ega. Materjal loetakse juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 10<sup>–6</sup> [[oommeeter\|Ω∙m]]. Head elektrijuhid on [[metallid]], kus laengukandjateks on [[elektron]]id, kuid leidub ka mittemetallilisi elektrijuhte. ===Metallid===▼ ~~Paljud elektrijuhid on [[metallid]], kus laengukandjateks on [[elektron]]id, kuid leidub ka mittemetallilisi elektrijuhte.~~ ~~Metallid on [[elektronjuhtivus]]ega elektrijuhid. Nende~~Metallide juhtivus tuleneb ~~metalli~~nende [[aatom]]ite [[elektronkate\|elektronkatte]] ~~[[väliskiht\|~~väliskihi]] [[elektron]]ide ehk [[valentselektron]]ide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on [[keemiline element\|keemilised elemendid]], mis asuvad [[Mendelejevi tabel]]is [[boor]]i ja [[poloonium]]it ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese [[energia]]kuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada [[elektrivool]]u kandjad. Niisugust juhtivust nietatakse elektronjuhtivuseks.▼ ▲==Metallid== ▲Metallid on [[elektronjuhtivus]]ega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalli[[aatom]]ite [[elektronkate\|elektronkatte]] [[väliskiht\|väliskihi]] [[elektron]]ide ehk [[valentselektron]]ide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on [[keemiline element\|keemilised elemendid]], mis asuvad [[Mendelejevi tabel]]is [[boor]]i ja [[poloonium]]it ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese [[energia]]kuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada [[elektrivool]]u kandjad. Parimad elektrijuhid on [[kuld]] ja [[hõbe]]. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti [[vask]]e, mis on samuti hea elektrijuht. Metalljuhte kasutatakse [[juhe\|juhtmete]] ning [[elektriseadmed\|elektriseadmete]] elektrit juhtivate [[detail]]ide valmistamiseks. ~~Elektrijuhtivus~~Metallide elektrijuhtivus sõltub ka juhi [[temperatuur]]ist. ~~Teatavas [[temperatuur]]ide vahemikus jääb metallide elektrijuhtivus [[konstantsus\|konstantseks]], kuid juhi temperatuuri~~Temperatuuri tõusuga eritakistus kasvab ja seega juhtivus halveneb. Juhi materjali elektrijuhtivuse sõltuvust temperatuurist iseloomustab [[takistuse temperatuuritegur]]. ===Ioonjuhid=== ▼ [[Ioonjuhtivus]]ega elektrijuhid on [[~~vedelik~~elektrolüüt\|~~vedelas~~elektrolüüdid]], ~~olekus~~harilikult [[~~soolad~~hape]]te, ja [[~~elektrolüüt\|elektrolüüdid~~alus]],te ~~näiteks~~või ~~happe- või~~[[sool]]ade ~~soola~~[[lahus]]ed. Nende juhtivus tuleneb sellest, et [[vesi\|vees]] [[keemiline side]] [[elektrolüütiline dissotsiatsioon\|dissotsieerub]], s. ~~[[soolad\|Soola]]~~t [[molekul]] laguneb [[katioon]]iks ja [[anioon]]iks, mis on vees vabalt liikuvad. Need võivadki ~~saada~~olla [[elektrivool]]u kandjateks~~. Sellise juhi juhtivus võib halveneda, kui osa laengukandjatest keemiliselt seotakse. Sel juhul öeldakse, et juht kulub~~.▼ ~~==Pooljuhid==~~ [[Pooljuht]]ides on puhta [[kristallivõre]] puhul stabiilsed [[keemiline side\|keemilised sidemed]] ning elektronide puudu- ega ülejääki ei ole. Kui aga võresse satuvad [[võõraatom]]id ([[lisand (keemia)\|lisand]]ite aatomid), tekivad vabad laengukandjad elektronide või "aukude" näol ning pooljuht hakkab elektrit juhtima. ▲==Ioonjuhid== ▲[[Ioonjuhtivus]]ega elektrijuhid on [[vedelik\|vedelas]] olekus [[soolad]] ja [[elektrolüüt\|elektrolüüdid]], näiteks happe- või soola[[lahus]]ed. Nende juhtivus tuleneb sellest, et [[vesi\|vees]] [[keemiline side]] [[elektrolüütiline dissotsiatsioon\|dissotsieerub]]. [[soolad\|Soola]] [[molekul]] laguneb [[katioon]]iks ja [[anioon]]iks, mis on vees vabalt liikuvad. Need võivadki saada [[elektrivool]]u kandjateks. Sellise juhi juhtivus võib halveneda, kui osa laengukandjatest keemiliselt seotakse. Sel juhul öeldakse, et juht kulub. [[Plasma]]l ja tugevasti [[ioniseeritud ~~gaas]]il~~gaasil esinevad nii elektron- kui ka ioonjuhtivus. ===Dielektrikud ja pooljuhid=== Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse [[dielektrik]]uks ehk isolaatoriks. Aineid, mille juhtivus toatemperatuuril on väiksem kui metallidel ja suurem kui dielektrikutel, nimetatakse [[pooljuht]]ideks. Puhta pooljuhi [[elektritakistus]] on peaaegu sama mis dielektrikul. Kui aga [[kristallivõre]]sse satuvad võõraatomid (lisandite aatomid), tekivad vabad laengukandjad elektronide või aukude näol ning pooljuht hakkab vähemal või suuremal määral elektrit juhtima, muutudes elektrijuhiks. Erinevalt juhtidest pooljuhtide takistus temperatuuri tõustes väheneb. ==Elektrijuht (elektrotehnika)== Elektrivoolu juhtidena kasutatakse painduvaid ja jäikasid juhte. Painduvateks juhtideks on [[juhe\|juhtmed]] ja [[kaabel\|kaablid]], jäikadeks juhtideks latid jm [[vooluahel]]ate metallosad. Energia edastamise ahelates on juhtide peamisteks materjalideks vask ja alumiinium, infoedastusahelate komponentides samuti kuld ja hõbe. Elektrienergia edastamisel kasutatakse juhina ka maad ja vett. ~~==Juhtivust mõjutavad tegurid==~~ Juhtmetes ja kaablites juhivad voolu sooned. Mitmesoonelise kaabli korral võib soone mõistesse kuuluda ka sooneisolatsioon. [[Normaaltingimused\|Normaaltingimustel]] avaldavad kõik materjalid laetud osakeste liikumisele vastupanu, mida nimetatakse [[elektritakistus]]eks ehk takistuseks. Juhi takistus sõltub materjali [[eritakistus]]est, juhi pikkusest, ristlõikepindalast ja temperatuurist. Vooluga juhtmes eraldub alati [[soojus]]t vastavalt juhi takistusele. Kuna kõrgel temperatuuril juhid sulavad, siis on mingist kindlast materjalist ja kindlate mõõtmetega (ristlõikega) juhi maksimaalne [[elektrivoolu tugevus\|voolutugevus]], millele ta vastu peab. See on eriti oluline [[trükkplaat]]ide ja mikroskeemide (kiipide) puhul, sest nendes on juhtide ristlõiked suhteliselt väikesed. Elektrienergia edastamise ahelates liigitatakse juhte ja mitmesooneliste juhtide sooni järgmiselt: ~~==Ülijuhid==~~ [[tööjuht\|tööjuhid]], mille kaudu elektrienergiat edastatakse; tööjuhtideks on [[faasijuht\|faasijuhid]] ja [[neutraaljuht\|neutraaljuhid]]; [[kaitsejuht\|kaitsejuhid]], mis on vajalikud inimeste ohutuse tagamiseks: kaitsejuhtide abil luuakse [[kaitsemaandus]], s.t kaitsejuhtide kaudu ühendatakse maaga need [[elektripaigaldis]]e või [[elektritarviti]] muidu ohutud osad, mis isolatsioonirikke korral võivad pinge alla sattuda. Tööjuhid ja kaitsejuhid moodustavad juhistiku. Juhistiku maaga ühendamise viiside järgi eristatakse mitmeid [[juhistikusüsteem]]e.<ref>EVS-HD60364-1:2008. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused</ref> Elektrijuhi erijuht on [[Ülijuhtivus\|ülijuht]], milles takistus elektronide liikumisele täielikult puudub. Kahjuks ülijuhtivust [[toatemperatuur]]il ei esine. Tänapäeval tuntud parimate ülijuhtide puhul ei tohi [[temperatuur]] ületada 138 [[kelvin]]it (u -135°C), mis on umbes pool toatemperatuuri ja [[absoluutne nullpunkt\|absoluutse nullpunkti]] [[vahe]]st. ==Viited== {{Viited}} ==Vaata ka== [[Pooljuht]] [[Ülijuhtivus]] [[Faasijuht]] [[Neutraaljuht]] *[[Juhistikusüsteem]] [[~~Category~~Kategooria:Elekter]] [[~~Category~~Kategooria:Elektrotehnika]]▼ ~~[[Category:Elektroonika]]~~ ▲[[Category:Elektrotehnika]]

Elektrijuht: erinevus redaktsioonide vahel