Vikunja: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vikunja''' (''Vicugna vicugna'') on üks kahest metsikust [[Lõuna-Ameerika]] [[Kaamellased|kaamellaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonna]] kuuluvatest [[imetaja]]test, kes elab kõrgemates aloide akas Andeses. Ta on [[laama]] ja [[alpaka]] sugulane.Vikunja toodab väikeses koguses eriti head villa, mis on väga kallis kuna seda looma saab pügada iga kolme aasta tagand. Kui kududa seda villa, siis see produkt vikunja karvast on väga pehme ja soe. On teada, et inkad kasvatasid vikunjasi nende villa pärast ja see oli seaduste vastane, välja arvatud inkade kõrgeaulistel, kanda vikunja nahast mantlit.

Vikunja on veel ettevaatlikum ja haruldasem kui [[guanako]] ja ka väiksem. Olgugi et nende kasukad võivad paista välja õhukesed, kuid nende karvad on soojemad ja pehmemad kui ühelgi teisel loomal. See on pikk, villane kasukas on helepruun, tagapool ja eest on karvkate valge ja suhteliselt pikk. Pea on natuke lühem kui guanakol ja kõrvad on natuke pikemad. Jalad peast ja keha vahe on 1,45-1.60 m,õlgadelaius on 75-85 cm; kaal on 35-65 kg.

Käitumine on sarnane guanakoga. Vikunja on häbelik ja kergesti hirmutatud sissetungijate poolt, teiste asjade seas omab ta imehead kuulmist.Ta lakub kive ja kaljusid, mis on soolased, ja vikunja joob soolast vett.

Kiud on populaarne tänu selle soojusele. Selle soojendavad omadused tulevad väikestest pooridest, mis on soojaõhuga täidetud kiud. See kiud lukustab sissetuleva õhu. Samas see on maailma parim vill kuid kuna see on väga tundlik keemilistele ainetele on vill tavaliselt oma looduslikku värvi.

Vikunja toodab umbes 1 kg villa aastas ja selle kogumine nõuab teatuid protsesse inkate ajast. Vikunja kiud koguti igaasta kogukonna üritusena mida kutsuti chacu. Siis sajad tuhanded inimesed karjatasid tuhanteidtuhandeid vikunjasivikunjasid varasemaltvarem üles seatudülesseatud lõksudesse. Loomad pügati ja lasti pealepärast seda lahti; ja sedanii tehti iga nelja aasta tagant.

Usuti, et vikunja on taaskehastus ilusast noorest neiust, kes sai kasuka puhtast kullast,ükskord ta nõustus vana ja koleda kuninga nõudmistega. SelleSeepärast pärast ,oli seaduse vastaneseadusevastane kellegil tappa vikunja või kanda tema nahka, väljaarvatud inkade kuningal.

Hispaania vallutuste ajal 1974 .aastal toimus piiramatu jaht vikunjadele ja sellepärast kahanes vikunjade arv 6000-ni 1960-nendatel. aastatel. Lõpptulemusena see liik kuulutati väljasuremis ohusväljasuremisohus olevaks liigiks ja selle staatuseks keelati kauplemine vikunja villaga.

Andean Bolivias Ulla Ulla National Reserve asutati [[1997]]. aastal osaliselt selle liigi varjupaigana. Nende arv kasvas 1250012 500 Peruus, Tšhilis, Argentiinas ja Boliivias. Sellest ajast riigid hakkasid lubama jälle vikunjade pügamist ja [[1993]]. õnnestus jälle kaubitseda vikunja kiuga.

Olgugi, et taastumine on mõnevõrra lohutav, on need loomad ikkagi liigitatud ohustatud liikideks asutuste poolt, nt IUCN ja US Department of theUSA Interiorikeskkonnaameti poolt.

Praegu Peruu valitsusel on süsteem mis teeb kindlaks kõik riidekaubad millese on lisatud tehiskiusid läbi valitsuse karistuse. See karanteerib seda et loomad olid kinnipüütud, pügatud elusana ja lastud loodusesse tagasi ning neid saab 2aastapärast jälle pügada. See programm kindlustab ka selle et suuremosa kasumist läheb külla tagasi. Iga aasta kuni 50000 kg vikunjade villa eksportitakseeksporditakse ebaseadusliku tegevuse teel. Sellepärast on ka paljud riigid vikunjade kiu importimise seadusega keelanud, seda kõike loomade päästmiseks.

Praegune hind vikunja lõnga javikunjalõngast kangal on 1800-30001800–3000 dollarini meetri kohta. Vikunja kiudu saab kasutada sokkides, kampsunites, ehetes, sallides ja ülikondades ja kodu moes nt tekid. Käterätt maksab umbes 1500 dollarit samas mehe kasukas maksab kuni 2000020 000 dollarit.

Mõned uuringud näitavad et palju probleeme millega see liik peab vastu seisma on hilinenu varalikud õigused. Peruu juhul, pole võimalik vabalt ja kaubanduslikult vikunjadekiudu ega karva osta, inimestel pole ajendid nende loomade eest hoolitseda. Veel seaduslik keeld lob vikunjade mustaturu, kus lihunik tapab looma nende vikastamise asemel. Pealegi Peruu valitsus reguleerib kaubanduse protsessi, otsustades isegi kuidas külaelanikud tulusi kulutama peavad.Nähtavasti on see nad muutnud põhilisteks vikunjade tapjateks. Lisaks inkade tehnikat vikunjade püüdmisel kutsuti chsku-ks, see on taaskehastatud peruuPeruu valitsuses kui ainus nende loomade püüdmispüüdmise viis, muutes need protsessid kohutavalt ebaefektiivseteks.