Võhandu jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
31. rida:
Pühaks peetud Võhandu jõgi on suulises pärimuses seotud äikesejumala [[Pikne|Piksega]]. [[Johann Gutslaff]] esitab oma [[1644]]. aastal [[Tartu]]s ilmunud teoses "Kurtzer Bericht und Unterricht Von der Falsch-heilig genandten Bäche in Lieffland Wöhhanda" ("Vääralt pühaks peetud Võhandu jõest Liivimaal") [[Erastvere]] talupojalt, [[piksepapp|piksepapilt]] [[Vihtla Jürgen]]ilt kirja pandud [[Pikse palve]], millega kohalik maarahvas palus [[suur ristipäev|suurel ristipäeval]] härga ohverdades äikesejumalalt [[Pikne|Pikselt]] lepitust ja leevendust põuale, mis algas pärast püha jõe peale [[Osula]] veski ehitamist.
Seotust piksejumalaga
''Vuojõõ veereh, Süvahavva Pusä talo man Tore veski ligi om taavaskua siih suur korgõ kuup. Sääl olõvat elänö jõõ- vai piksejummal. Kooba siih omava olnuva jumala kangapeele ja vokk, midä mõni inemine olõvat nännö. Koobas on kuni 1,5 meetrit kõrge uuristis liivakivi seinäs.'' (RKM II 67, 447/9 (36) < Räpina khk, – S. Karopun (1957).)<ref>[[Pühad kivid Eestimaal]]. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]. Tallinn: [[Tammerraamat]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] 2011, lk 99.</ref>
''Võhandu jõgi oli vanal ajal pühaks jõeks, sest arvati, et müristamisjumal Uku elab Võhandu kaldal. Võuküla ligidal Võhandu kaldal asus hiiemägi. Mäel kasvasid vanad suured tammed, pärnad, kesk küngast asus ohvrikivi. Rahvas austas hiiemäel jumalaid ja ohverdas ohvrikivil. Võhandu hiiemäel peeti pidustusi Uku auks, toodi palve- ja tänuohvreid. Ohvriks toodi osa viljast ja Ukule pidi alati toodama seapea. Kui seapea oli olnud väike, siis ei julgetud ligidale minna, vaid visati kaugelt ja üteldi: "Ole rahul, jumalakene, tuleval aastal toon suurema." Vanal ajal olevat räägitud, et hiiemäel asuv ohvrikivi läheb iga kümne aasta järel kolm päeva enne suvist pööripäeva keskööl Võhandu jõkke loputama, sest inimesed suitsutavad ta mustaks. Rahvas uskus, et ohvrikivi alla on peidetud varandust. Kuid räägiti, et selle kättesaamine on raske, sest kui kivi läheb jõkke loputama, siis võis küll varandust minna otsima, aga kivi tulnud hiigla ruttu tagasi ja surmanud varanduseotsija.''<ref>[[Mari-Ann Remmel]]. "Püha" mõiste ja kivid meie maastikul. – Raamatus: [[Pühad kivid Eestimaal]]. Koostanud [[Mall Hiiemäe]]. Tallinn: [[Tammerraamat]], [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Rahvaluule Arhiiv]] 2011, lk 22.</ref>
== Võhandu jõgi kirjanduses ==
| |||