Kopli tänav: erinevus redaktsioonide vahel

[[Kopli poolsaar]]e asustuse algandmed pärinevad [[14. sajand]]ist, mil mainiti Koplirannas olnud kaluriküla, praeguses [[Maleva tänav]]a algosas, ligikaudselt kohal, kus täna asub [[Keraamikatehas]], kus paiknes linna [[tellislööv]] ja seetõttu kandis vanasti Koppel Telliskopli nimetust. Sinna viis linna [[Suur Rannavärav|Suure Rannavärav]]a juurest läbi [[Kalamaja eeslinn]]a tee, mis kulges ligikaudu tänaste [[Tööstuse tänav|Tööstuse]] ja [[Soo tänav]]ate sihil, edasi tellislöövini piki tänast Kopli tänava sihti, kust kulges tee juba mainitud kaluriküla suunas. [[1772]]. aastal keelati senini Tallinnas toimunud surnute [[matmine]] kirikutesse või nende lähistele ning tuli asutada uusi [[kalmistu]]id. [[1773]]. aastal ühendati [[Sitsimägi|Sitsimäele]] suunduv teelõik linna [[Nunne väravNunnavärav]]aga tänapäevase Kopli tänava sihil, tee kandis pikka aega '''Telliskopli''' nime. [[1774]]. aastal rajati tellislöövi ja kaluriküla vahele [[Niguliste kirik|Niguliste]] ja [[Oleviste kirik]]u saksa [[kogudus]]te kalmistu ([[Kopli kalmistu]]).