Hüdrauliline löök: erinevus redaktsioonide vahel

'''Hüdrauliliseks löögiks''' nimetatakse vedeliku[[vedelik]]u [[rõhk|rõhu]] äkilist suurenemist torustikus. MisSee võib olla tingitud järgmistestvoolava teguritest:vedeliku [[inerts]]ist ja seadme liikuvate osade inertsist.

Vedeliku voolutee järsul sulgemisel püüab vedelik inertsi toimel jätkata liikumist ning avaldab takistusele [[surve]]t, mis väljendub rõhu hüppelise suurenemisena süsteemis. Ohtlik on selline nähtus pikkade transporditrasside puhul, kus liikuva vedeliku [[mass]] võib ulatuda kümnetesse ja sadadesse tonnidesse. Rõhu muutus voolu kiirel sulgemisel <math>t_s<\frac{2L}{C}</math>, (s.), Kuskus t_s on ventiili sulgemisaeg, L on toru pikkus, ja C on rõhulaine levimiskiiruslevimis[[kiirus]] vedelikus (C= 900...1300m1300 m/s). Hüdraulilisest löögist tingitud rõhu muutus <math>p=C \rho v</math>, (Pa.), Kuskus v on vedeliku voolu kiiruse muutus, (m/s).

== Seadme liikuvate osade [[inerts]] pidurdamisel ja reverseerimisel ==

See on iseloomulik, kui hüdroajami abil toimub massi teisaldamine. Sellisel juhul tekkiv löök <math>p=v \sqrt{\frac{Bm}{v_0}}</math> (Pa), Pa. Kuskus v on liikuva massi kiirus enne peatamist, B on vedeliku kokkusurutavuse tegur (N/m²; 1500...1800 MPa), m on hüdroajami poolt liigutatav mass ja v<supsub>20</supsub> on vedeliku maht, millele mõjub löök (m³).