Antenn: erinevus redaktsioonide vahel

'''Antenn'''Raadiosignaali on [[elektrienergia]]t [[raadiolaine]]teks ja tagasi muundav [[muundur]]. Tavaliselt kasutatakse antenni koos [[raadiosaatja]] või [[raadiovastuvõtja|vastuvõtjaga]]. Ülekande saavutamiseksedastamiseks suunab raadiosaatja [[raadiosagedus]]likult [[Võnkumine|võnkuva]] [[elektrivool]]u antenni klemmidesseklemmidele, antenn kiirgab saadud [[elektrienergia]] [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetilise kiirgusena]] ([[Raadiolained|raadiolainetena]]) välja. Vastuvõtul peab antenn kinni osa [[elektromagnetlaine]] [[võimsus]]est, tekitades klemmidele väikese [[Pinge (elekter)|pinge]], mis suunatakse vastuvõtjas [[Elektrooniline võimendi|võimendisse]].<ref>{{netiviide | URL = http://wiki.wifi.ee/index.php/Antenn| Pealkiri = Antenn - Traadita Wiki| Kasutatud = 2013-03-22}}</ref>

Antennid on hädavajalik komponent kõigis [[raadio]]t kasutavates [[Elektriseade|seadmetes]]. NeidAntenne kasutatakse [[ringhääling]]us, [[televisioon]]is, [[telekommunikatsioon]]is, [[radar]]is, [[mobiiltelefon]]ides, [[satelliitside]]s ja ka teistes seadetesseadmetes ning süsteemides, nagu [[juhtmevaba mikrofon]], [[sinihammas]]t kasutavad seadmed, [[WiFi]]ga seadmed ning [[RFID]] -märgised kaupadel.

Tavaliselt koosneb antenn [[metall]]ist [[elektrijuht]]idest, mis on ühendatud (enamasti läbi [[ülekandeliin]]i)toiteliini [[Raadiosaatja|saatja]] või [[Raadiovastuvõtja|vastuvõtjaga]]. Saatja pooltkõrgsageduslik tekitatavvahelduvvool võnkuvtekitab [[elektron]]ide vool antennis tekitabantenni ümber elementide võnkuva [[Magnetvälielektriväli|magnetväljaelektrivälja]]., Elektronidemillega [[laeng]]kaasneb tekitabristuvas pikkitasandis elemente võnkuvavõnkuv [[Elektriväli|elektriväljamagnetväli]]. Kui needNeed ajas muutuvad väljad on tekitatud õigete proportsioonidega, kiirgavad liikuva elektromagnetlainena antennist [[ruum]]i. Vastuvõtt toimub teisi piditeisipidi. Saabuvad võnkuvad elektri- ja magnetväljad rakendavadtekitavad antenni elementideelementides sees olevatele elektronidele [[jõud]]u. See sunnib neid edasi-tagasi liikuma, mis tekitab antennis võnkuvatvõnkuva voolu.

AntennidAntennide võivadkoosseisu võib hõlmatakuuluda ka peegeldavaid ja suunavaid osi, mis pole saatja või vastuvõtjaga vahetus ühenduses. Sellised osad võivad olla parasiitelemendid, [[paraboolpeegelparaboolantenn|paraboolpeegeldi]], [[Ruuporantennruuporantenn|ruuporid]]. Nende eesmärk on suunata raadiolaineid vihukskitsa võivihuna mõneksteatud muukskindlas soovitavaks mustrikssuunas. AntenneAntennid disainitaksesaadavad raadiolaineidja võtavad vastu võtma jaraadiolaineid saatma kõigist suundadest võrdselt või siis saatmasaadavad ühte kindlasse suunda ning vastuvõtavad võtmavastu ainult kindlast suunast.

Aastal [[1888]]. ehitas saksa füüsik [[Heinrich Hertz]] esimesed antennid, et tõestada [[James Clerk Maxwell]]i ennustatud elektromagnetlainete eksistentsiolemasolu. Hertz paigutas nii saatjal kui vastuvõtjal [[Paraboolpeegel|paraboolpeegliparabool]]peegeldi [[fookus]]esse [[dipool antennpoollainedipool|dipoolantenn]]i. Ta avaldas oma tööd ajakirjas ''[[Annalen der Physik und Chemie]]'' (vol. 36, 1889).