Keila-Joa mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
28. rida:
Peale sundvõõrandamist kuulus mõisasüda osaliselt [[Eesti Välisministeerium]]ile ja osaliselt vürstile [[Grigori Petrovitš Volkonski]]le. 1940 aastast alates oli sõjaväe kasutada. Esialgu Nõukogude sõjaväe kasutuses, Teise maailmasõja päevil Saksa armee luurekooli valduses, edasi taas Nõukogude Armee käes.
Kaasajal on härrastemaja alusel viie hektari suurusel kinnistul säilinud lisaks mõisa peahoonele ka väravahoone, talli- ja karjakastell, külalistemaja koos kabeliga, kelder, mõisa aia piirdemüür ja mõisa park.<ref>Kadi Alatalu: [http://uudised.err.ee/index.php?06198708 RKAS püüab taaskord leida omanikku Keila-Joa mõisale], ERR Uudised 28.03.2010</ref> Paljud neist rajatistest on
Taasiseseisvumise järel taas välisministeeriumi valduses olnud Keila-Joa lossikompleks anti [[Riigi Kinnisvara AS]]ile üle 2005. aasta oktoobris ja seda on mitmel korral pandud müüki, kuid enampakkumine on iga kord nurjunud. 2007. aastal oli plaan rajada Keila-joale Presidendi residents kuid rahapuuduses külmutati ka see plaan kuni riigi eelarvestrateegia 2009-2012 täpsustumiseni. <ref>{{netiviide | URL =http://www.president.ee/et/meedia/?gid=112708= | Pealkiri = Presidendi kantselei loobub lähiaastatel Keila-Joale Vabariigi Presidendi residentsi rajamisest|Aeg = 24.04.2008}}</ref> Siiski sõlmiti juba 27. mail 2010 leping ca 5-le hektarile kahanenud mõisasüdame ja sinna juurde kuuluvate hoonete müümiseks eraisikuile <ref>{{netiviide | URL =http://www.adaur.ee/index.php/keila-joa-lossil-uued-eraisikutest-omanikud-2/=| Pealkiri = Keila-Joa lossil uued eraisikutest omanikud|Aeg =27.05.2010 }}</ref>.
| |||