'''Emil Hácha''' ([[12. juuli]] [[1872]] [[Trhové Sviny]] – [[27. juuni]] [[1945]] [[Praha]]) oli [[Tšehhoslovakkia]] riigitegelane, poliitik ja jurist. Ta oli [[1938]]–[[1939]]–1939 Tšehhoslovakkia president janing [[1939]]–[[1945]] [[BöömimaaBöömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraat|Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi]] president.
Emil Hácha lõpetas Praha [[Karli ülikool|Karli Ülikooli]]i õigusteaduse[[õigusteadus]]e erialal [[1896]]. aastal. Seejärel töötas ta Prahas Böömi Kunigriigi Maakomitees. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemise järel sai temast [[Viin]]is [[Tsisleitaania]] Kõrgema Administratiivkohtu kohtunik. [[1918]]. aasal asus ta tööle Tšehhoslovakkia Kõrgemasse Administratiivkohtusse, olles aastatel [[1925]]-1938 selle president.
Kui president [[Edvard Beneš]] pärast [[Müncheni kokkulepe|Müncheni kokkuleppe]] sõlmimist ametist tagasi astus, valiti Emil Hácha [[30. november|30. novembril]] 1938 Tšehhoslovakkia kolmandaks presidendiks.
[[14. märts]]il 1939 kutsus Adolf Hitler Hácha [[Berliin]]i nõupidamistelenõupidamisele. Hitler laskis Háchat tunde oodata. Lõpuks [[15. märts]]i öösel kohtus Hitler Háchaga. Hirmutamise ja šantaaži abil sunniti Háchat alla kirjutama Tšehhoslovakkia iseseisvuse kaotamise aktile. [[16. märts]]il 1939 okupeerisid Saksa väed [[Tšehhi]].
Emil Háchast sai Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi president. [[Konstantin von Neurath]] määrati Böömi- ja Määrima riigiprotektoriks. Kui [[Reinhard Heydrichriigiprotektor]]iks. Kui [[1941]]. aasta septembri lõpus määrati riigiprotektoriks [[Reinhard Heydrich]], siis kaotas Hácha igasuguse reaalse võimu.
Praha hõivamise järel [[Punaarmee]] poolt arreteeriti Hácha [[13. mai]]l [[1945]]. aastal. Ta suri vanglas ebaselgetel asjaoludel.
