Eritakistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
1. rida:
{|class="wikitable" style="float: right"
| Suuruse nimi|| Eritakistus
|-
| Suuruse tähis || ''ρ'' (kreeka täht roo)
|-
| [[SI]] ühiku nimi ||[[oom]]•[[meeter]]
|-
| SI ühiku tähis || Ω•m)
|}
'''Eritakistus''' ehk elektrieritakistus on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab teatud kindlast [[materjal]]ist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale [[elektrivool|voolule]] [[elektritakistus|takistus]]t. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest.
Aine (materjali) eritakistust defineeritakse ühikulise pikkuse ja ristlõike pindalaga keha elektritakistusena. [[SI]] pikkuse ühik on meeter (m), pindala ühik ruutmeeter (m<sup>2</sup>) ja takistuse ühik [[oom]] (Ω). Seega on aine eritakistus 1 m pikkuse ja 1 m<sup>2</sup> suuruse ristlõike pindalaga keha takistus oomides. Selle määratluse kohaselt saame ühikuks Ω • m<sup>2</sup>/m ehk (pärast [[murru taandamine|taandamist]]) Ω•m, s.o oom-meeter.
Metallide korral kasutatakse sageli eritakistuse ühikut Ω • mm<sup>2</sup>/m, kusjuures 1 Ω • mm<sup>2</sup>/m = 1•10<sup>‒6</sup> Ω•m = 1 µΩ•m. Materjali eritakistus võrdub siis sellest materjalist 1 m pikkuse ja 1 mm<sup>2</sup> ristlõikega juhtme takistusega (näiteks vase puhul 0,0178 Ω).
==Ainete liigitus eritakistuse ''ρ'' järgi==
Eritakistuse alusel liigitatakse aineid [[elektrijuht|juhtideks]], [[pooljuht]]ideks ja [[dielektrik]]uteks:
* juhid: ''ρ'' < 10<sup>−6</sup> Ω•m;
* pooljuhid: ''ρ'' = 10<sup>−6</sup>…10<sup>8</sup> Ω•m;
* dielektrikud ehk mittejuhid: ''ρ'' > 10<sup>8</sup> Ω•m.
Liikide piirid on tinglikud ja võivad eri andmeallikates olla teistsugused.
==Ainete eritakistus ja [[takistuse temperatuuritegur]] <br/> (temperatuuuril 20 °C) <ref>David R. Lide: CRC Handbook of Chemistry and Physics: A ready-reference book of chemical and physical data. 90. Auflage. CRC Taylor & Francis, Boca Raton Fla. 2009</ref>==
{| class="wikitable sortable centered" style="text-align:center;"
! rowspan=2|Aine!! colspan=2|Eritakistus!! rowspan=2|Takistuse temperatuuri-<br />tegur 1/K
|-
!Ω • m!! Ω • mm<sup>2</sup>/m
[[Kategooria:Füüsika]]▼
|-----
|style="text-align:left" | [[Hõbe]]||1, 1,587•10<sup>‒8</sup> ||0,01587||3,8•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Vask]] (puhas) || 1,587•10<sup>‒8</sup> ||0,01678<br/>(kaablivasel 0,0178)||3,9•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Kuld]] ||2,214•10<sup>‒8</sup> ||0,02214||3,7•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Alumiinium]] ||2,65•10<sup>‒8</sup> ||0,0265||3,9•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Volfram]] ||5,28•10<sup>‒8</sup> ||0,0528||4,4•10<sup>‒3</sup>
|-
|style="text-align:left" | [[Nikkel]] ||6,93•10<sup>‒8</sup> ||0,0693||6,0•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Valgevask]] (messing) ||7•10<sup>‒8</sup> ||0,07||1,6•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Plaatina]] ||1,05•10<sup>‒7</sup> ||0,105||3,81•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Raud]], [[teras]], [[malm]] ||1•10<sup>‒7</sup>…2•10<sup>‒7 || 0,1…0,2||5,6•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Plii]] ||2,08•10<sup>‒7</sup>||0,208||4,2•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Konstantaan]] ||5•10<sup>‒7</sup>||0,5||1•10<sup>‒5</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Elavhõbe]] ||9,6•10<sup>‒7</sup>||0,96||0,9•10<sup>‒3</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Nikroom]] (nikli ja kroomi sulam) ||1,5•10<sup>‒6</sup> ||1,5||
|-----
|style="text-align:left" | [[Grafiit]] ||8•10<sup>‒6</sup>||8||‒2•10<sup>‒4</sup>
|-----
|style="text-align:left" | [[Germaanium]]|| 4,6•10<sup>‒1</sup> ||4,6•10<sup>5</sup>||
|-----
|style="text-align:left" | [[Vesi]] (destilleeritud) ||1•10<sup>4</sup>||1•10<sup>10</sup>||
|-----
|style="text-align:left" | [[Puit]] (kuiv) ||1•10<sup>4</sup>…1•10<sup>10</sup>||1•10<sup>10</sup>…1•10<sup>16</sup>||
|-----
|style="text-align:left" | [[Polüpropüleen]] ||1•10<sup>5</sup>||1•10<sup>11</sup>||
|-----
|style="text-align:left" | [[Paber]] ||1•10<sup>9</sup>…1•10<sup>11</sup> ||1•10<sup>15</sup>…1•10<sup>17</sup>||
|-----
|style="text-align:left" |Portselan||1•10<sup>12</sup>||1•10<sup>18</sup>||
|-
|style="text-align:left" | [[Klaas]] ||1•10<sup>10</sup>…1•10<sup>15</sup>||1•10<sup>16</sup>…1•10<sup>21</sup>||
|-----
|style="text-align:left" | [[Kvarts]]klaas||7,5•10<sup>17</sup>||7,5•10<sup>23</sup>||
|-----
|}
==Juhtme takistus==
Kui on teada juhtme materjali eritakistus <math>\rho</math>, juhtme ristlõike pindala <math>A=\pi\cdot\frac{d^2}{4}</math> (<math>d</math> ‒ ümarjuhtme läbimõõt) ja juhtme pikkus <math>l</math>, saab arvutada juhtme takistuse valemiga
:<math> R=\rho\cdot\frac{l}{A}.</math>
==Erijuhtivus==
Eritakistuse pöördväärtus on erijuhtivus, tähis ''γ'' (gamma) või ''σ'' (sigma): ''γ'' = 1/''ρ'', mõõtühik [[siimens]] meetri kohta (S/m).
==Välislingid==
[http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2080/Ett_4_Elekter.pdf Elekter]
==Viited==
{{Viited}}
[[Kategooria:Elektrotehnika]]
|