13. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
199. rida:
*[[1241]]–[[1242]] – Novgorodi vürst [[Aleksander Nevski|Aleksander]] (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska.
*[[1242]] – [[Jäälahing]] sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.
*[[1248]] – Taani kuningas [[Erik IV Adraraha]] andis Tallinnale [[Lübecki
*[[1248]]–[[1250]] – Tallinna linna pealik [[Stigot Agison]] kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale.
*[[1253]] – Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai [[Albert Suerbeer]]. Novgorodlased ja karjalased laastasid [[Alutaguse kihelkond|Alutagust]].
209. rida:
*[[1261]]–[[1262]] – Leedu suurvürst [[Mindaugas]] tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata.
*[[1262]] – Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada piiskopilinnust, kuid linn põletati maha. See on ühtlasi ka Tartu esmamaining linnana.
*[[1263]] – leedulaste sõjaretk Pärnumaale ja [[Vana-Pärnu]] mahapõletamine, [[Saare-Lääne piiskop]] viis oma residentsi Pärnust Haapsallu
*[[1265]] – Tallinnas alustati [[Tallinna linnamüür]]i ([[Margareti müür]]i) ehitamist.
*[[1267]] – [[Kurelased]] alistusid lõplikult ordule. Toimus novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse.
*[[1268]] – Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere lahing]] novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop [[Alexander (Tartu piiskop)|Alexander]] langes. Pihkva vürst
*[[1269]] – Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada.
*1269–1270 – [[Saaremaa ülestõus (1269–1270)]]
*[[1270]] – leedulased [[Traidenis]]e juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa [[Karuse lahing]]us, ordumeister [[Otto von Lutterberg]] langes.
*[[1271]] – esimene teadaolev [[rannarootslased|rannarootslaste]] küla Eestis, [[Haabneeme]]
*[[1279]] – Saare-Lääne piiskop Hermann I andis [[Haapsalu]]le [[linnaõigused]]
*[[1283]] – [[Viljandi]] esmamaining linnana
*[[1290]] – semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud võimkondade kooslus.
*[[1291]] – [[Paide]] sai linnaõigused
*[[1294]] – Novgorodlased põletasid Narva maha.
*1298–1330 – [[Riia-Liivi ordu sõjad]]
==Vaata ka==
| |||