Jermak (laev 1898): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
|Klass ja tüüp= jäämurdja
|Tellitud=
|Ehitaja= Armstrong Withworth<ref>[[Erik Schmidt]]. "Naissaare lootsidest". [[Eesti Kalur]] 1992, nr 2.</ref>
|Kiil maha pandud=
|Vette lastud=
67. rida:
[[1900]]. aasta suvel sai kapten Makarov loa osaleda Arktika-ekspeditsioonis, mis pidi ulatuma [[Jenissei]] [[suue|suudmeni]]. Pärast laeva järjekordset remonti väljus "Jermak" Kroonlinnast [[16. mai]]l [[1901]]. Kuid [[Novaja Zemlja]] kandis jäi ta jäässe kinni ja [[triiv]]is [[14. juuli]]st kuni [[6. august]]ini. Aega oli kaotatud nii palju, et Jenissei suudmeni polnud enam võimalik sõita, ja Makarov otsustas selle asemel uurida [[Franz Josephi maa]]d. [[13. oktoober|13. oktoobril]] 1901 otsustas rahandusministeerium ekspeditsiooni aruande põhjal piirata "Jermaki" tegevuspiirkonda edaspidi Läänemerega ja ühtlasi vabastada Makarovi kapteni kohalt.
Kui puhkes [[Esimene Maailmasõda]], siis "Jermak" [[mobilisatsioon|mobiliseeriti]] [[14. november|14. novembril]] [[1914]], aga jätkas endist tööd. Kui [[Saksamaa]] sõjavägi [[1918]]. aasta veebruaris Tallinna hõivas, viis "Jermak" kõik meresõiduvõimelised laevad [[Helsingi]]sse. Seejärel osales "Jermak" [[Jääretk]]el, mille käigus evakueeriti 211 laeva Helsingist Kroonlinna ning nende seas oli nii [[sõjalaev]]u, [[kaubalaev]]u kui abilaevu. Jääretke juhtis [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Aleksei Štšastnõi]]. Sellega omandas Štšastnõi meremeeste seas tohutu populaarsuse, aga ta ei olnud kommunist. Seetõttu laskis [[Lev Trotski]] Štšastnõi veel samal aastal [[vahistamine|vahistada]] ja [[surmanuhtlus|surma mõista]], aga "Jermaki" autasustati osalemise eest Jääretkel Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee [[Punatähe orden]]iga.
[[26. märts]]il [[1949]] autasustati "Jermaki" tema 50-aastaseks saamise puhul [[Lenini orden]]iga lahingutegevuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja [[Põhja-meretee]] kasutuselevõtmise aitamise eest.▼
Seejärel "Jermak" demobiliseeriti ning edaspidi tegutses ta põhiliselt Läänemerel ja [[Valge meri|Valgel merel]].
[[1955]] läbis "Jermak" Põhja-meretee veel kord. Seda karavani juhtis ristleja "[[Admiral Senjavin]]". Karavani kuulusid veel ristleja "[[Dmitri Požarski]]", 10 [[allveelaev]]a ja umbes 15 [[kaubalaev]]a.▼
[[21. mai]]l [[1937]] rajati [[põhjapoolus]]est 20 km kaugusele mehitatud triivjaam [[Põhjapoolus-1]], mis tegutses 9 kuud. Selle aja jooksul [[triiv]]is polaarjaam koos [[merejää]]ga 2850 km. Lõpuks triivjaam suleti, sest jõudis [[Gröönimaa]] idaranniku lähedale, kus jää muutus väga hapraks. "Jermak" ei võtnud küll triivjaama töötajaid peale (seda tegid jäälõhkujad "[[Taimõr (jäälõhkuja)|Taimõr]]" ja "Murman"), kuid toimetas nad [[15. märts]]il [[1938]] pidulikult [[Leningrad]]i.
Samal suvel läbis "Jermak" kõigest 2 kuuga kogu NSV Liidu Põhja-Jäämere ranniku läänest itta. Sealjuures vabastas ta Franz Josephi maal jäävangist 3 laeva, juulis viis [[Dickson]]is talvituvatele metsavedajatele [[kivisüsi|kivisütt]] ja vedas nende laevad vabasse vette, 6. augustil jõudis järele jäälõhkuja "[[Litke]]" juhitavale karavanile ja aitas selle [[Vene saar]]eni ning seejärel läbis [[Vilkitski väin]]a, jõudis [[Laptevite meri|Laptevite merre]] ja aitas jäälõhkujal "[[Krassin]]" karavani "Lenin" jääst välja juhtida.
[[Teine Maailmasõda|Teise Maailmasõja]] ajal mobiliseeriti "Jermak" [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1941]] uuesti. Talle paigaldati kaks 102 mm ja neli 76 mm kahurit, neli 45 mm [[seniitkahur]]it ja neli [[kuulipilduja]]t. Ta osales [[Hanko]] garnisoni evakueerimises ning hiljem viis laevu, sealhulgas [[allveelaev]]u, positsioonidele, kus nad said vaenlast tulistada. Kuid juba [[1944]]. aasta juunis võeti laevalt relvastus maha ja ta naasis [[Põhja-meretee]] peavalitsuse haldusalasse.
▲[[26. märts]]il [[1949]] autasustati "Jermaki" tema 50-aastaseks saamise puhul [[Lenini orden]]iga lahingutegevuse eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] ja
▲[[1955]] läbis "Jermak" Põhja-meretee veel kord. Seda karavani juhtis ristleja "[[Admiral Senjavin]]". Karavani kuulusid veel ristleja "[[Dmitri Požarski]]", 10
[[1963]] kanti "Jermak" maha. Katsed säilitada teda [[muuseumlaev]]ana ebaõnnestusid ja järgmisel aastal läks "Jermak" [[vanaraud|vanarauaks]].
75. rida ⟶ 85. rida:
== Mälestuse jäädvustamine ==
[[3. november|3. novembril]] [[1965]] avati [[Murmansk]]is [[Murmanski oblast]]i koduloomuuseumi seinal
[[1974]] valmis jäälõhkuja, mis "Jermaki" mälestuseks sai samuti nime "[[Jermak (laev, 1974)|Jermak]]".
| |||