Imeulme: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vaidlustus maha (paistab, et jõudsime arutelus rahuldavale lahendusele); paar pilti kah |
Oluline täpsustus |
||
3. rida:
'''Imeulme''' ([[inglise keel]]es ''fantasy'') ehk fantaasia on [[ulme]] alamžanr.
Nagu ulme üldse, käsitleb ka imeulme maailma sellisena, nagu see ei ole (olnud). Erinevalt [[teadusulme]]st neid erinevusi ei [[seletus|seletata]] või siis seletatakse maagia ja nõidusega. Erinevalt [[õudusulme]]st ei ole teose eesmärgiks olla
Üldiselt peetakse imeulme oluliseks tunnuseks [[maagia]] kujutamist. Imeulme hulka paigutatakse tavaliselt teosed, kus esinevad pöialpoisid, lohed, ükssarvikud ja muud mütoloogilised olendid (välja arvatud juhul, kui nende [[anatoomia]]t ja [[füsioloogia]]t põhjalikult käsitletakse – see muudab teose juba teadusulmeks).
Imeulme põhivormiks on sisemiselt kooskõlaline jutustus, mis kirjeldab mingit sündmuste järgnevust kindlast perspektiivist, kusjuures muudest moodsatest kirjanduse žanridest eristub imeulme just oma tegevustiku otsese ja naiivse esituse poolest. Sellega sarnaneb imeulme muinasjuttudele ja imeulmet võib pidada just üheks jutuvestmise (''storytelling'') viisiks.
Imeulme tegevustik toimub keskajas märksa sagedamini kui teadusulme ja peaaegu mitte kunagi tulevikus. Sageli toimub teadusulme kõrgtehnoloogilises keskkonnas ja imeulme madaltehnoloogilises keskkonnas, kuid see ei ole reegel, mille järgi neid eristada saaks.▼
▲Imeulme
Mitmed imeulmeautorid mõtlevad välja isevärki maailma, milles toimub terve romaani- või filmisari. Tuntud on [[Terry Pratchett]]i, [[Roger Zelazny]] ja [[J. R. R. Tolkien]]i maailmad.
| |||