Vana-Väina ordulinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
118. rida:
[[1582]] otsustas Poola kuningas Stefan Bathory jätkata uue 6 bastioniga tsitadelli rajamist ja andis tekkinud asulale sama aasta 26. märtsil ka [[Magdeburgi linnaõigus]]e. Vana – Väina oli ka ehituslikult vananenud ja kaotanud olulise sõjalise tähtsuse.
1582 koostas [[paavst]]i [[Gregorius XIII]] [[legaat]] [[Põhja - Euroopa]]s [[jesuiit]] [[Antonio Possevino]], kes oli juhtinud ka Poola ja [[Venemaa]] vahelise [[Jam Zapolski vaherahu]] sõlmimist, ilmselt paavsti ülesandel Liivimaa linnade ja kindluste kaardi, kus iga linnus oli kujutatud oma kordumatu silueti ja vastavalt tähtsusele ka suurusega. Vana - Väinat on kujutatud 3 torniga ja keskmisest suuremana. Nimekuju ''Dunenborg'' kõrval on kasutatud ka paralleelnime ''Neuegin''.<ref>"Rakvere linnuse ajalugu I aastatuhandest XX sajandini.", Oliver Pagel, Odette Kirss, SA Virumaa Muuseumid ja Tänapäev, 2008, lk. 71, 73, ISBN 978-9985-62-622-1</ref>
[[1600]] – [[1629]] toimunud Poola – Rootsi sõdades vallutasid rootslased kahel korral uue Väinalinna kindluse ja piirkonna.
| |||