Vikipeedia

Olav V: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{| align=right border=1
'''Olav V''' ([[2. juuli]] [[1903]] [[Sandringham]] ([[Suurbritannia]]) – [[17. jaanuar]] [[1991]]) oli [[Norra kuningas]] [[1957]]–[[1991]]. Ta oli [[Haakon VII]] ja [[Maud (Norra)|kuninganna Maudi]] ainus poeg. Ta oli esimene Norra troonipärija alates keskajast, kes oli üles kasvanud [[Norra]]s. ▼
|colspan=3 align=center| [[Pilt:Olympiar.png|center|80px|]]
|- align=center
|bgcolor="gold"| Kuld || [[1928. aasta suveolümpiamängud|1928]] || [[purjetamine]]
|}
▲'''Olav V''' ([[2. juuli]] [[1903]] [[Sandringham]] ([[Suurbritannia]]) – [[17. jaanuar]] [[1991]]) oli [[Norra kuningas]] [[1957]]–[[1991]]. Ta oli [[Haakon VII]] ja [[Maud (Norra)|kuninganna Maudi]] ainus poeg. Ta oli esimene [[Norra]] troonipärija alates keskajast, kes oli üles kasvanud [[Norra]]sNorras.
 
== Elu enne kuningaks saamist ==
7. rida ⟶ 12. rida:
Ta lõpetas [[1924]]. aastal [[Norra Sõjaväeakadeemia]] ning õppis [[Oxfordi ülikool]]is juurat ja majandusteadust.
 
[[21. märts]]il [[1929]] abiellus ta oma onutütre, [[Märtha (RootsiNorra)|Rootsi printsessi Märthaga]]. Neil oli kolm last:
* [[Ragnhild Lorentzen]] (sündinud [[9. juuni]]l [[1930]])
* [[Astrid Ferner]] (sündinud [[12. veebruar]]il [[1932]])
14. rida ⟶ 19. rida:
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli kuningapere [[eksiil]]is ning Märtha elas koos lastega [[Washington]]is, kus tal oli lähedane suhe [[Franklin Delano Roosevelt]]iga. Ta suri [[1954]]. aastal, enne kui Olav kuningaks sai.
 
Olav seisis maailmasõja ajal oma isa kõrval, avaldades vastupanu Norra okupeerimisele [[Saksamaa]] poolt. Kui valitsus otsustas minna eksiili, jäi Olav paigale, et olla koos oma rahvaga. Kroonprintsina oli ta läbi teinud sõjalise väljaõppe ning teda austasid ka teised vastupanuliikumise juhid. Temast sai [[1944]]. aastal [[Norra]] kaitseväe ülemjuhataja ning juhtis Saksa vägede desarmeerimist norrakate poolt.
 
Tema auks on nimetatud [[Antarktika]]s 180 000 km² suurune ala ([[Prints Olavi rannik]] ja [[Prints Olavi mäed]]).
 
== Kuningas Olav V ==
22. rida ⟶ 27. rida:
Olavist sai kuningas [[1957]]. aastal, kui tema isa suri. Olav oli väga populaarne. Ta juhtis autot ise ning sõitis maanteel nagu kõik teisedki, kuigi tal oli lubatud kasutada ühistranspordile mõeldud radasid. [[1973]]. aasta energiakriisi ajal keelustas Norra mõnel nädalavahetusel autoga sõitmise. Kuningas, kes soovis minna suusatama, sõitis [[tramm]]iga. Kui ta üritas pileti eest maksta, ütles konduktor, et inimesed trammi tagaosast olid juba tema eest maksnud. Üks ajakirjanik küsis kord, kas ta ei karda liikuda ringi ihukaitsjateta, ning ta vastas: "Miks ma peaksin kartma? Mul on neli miljonit ihukaitsjat!", vihjates Norra rahvale.
 
Kuningas oli ka edukas sportlane. Ta võistles Holmenkollenis[[Holmenkollen]]is [[suusahüpped|suusahüpetes]] ning osalestegeles purjeregatilpurjetamisega kuni kõrge eani. Ta võitis [[1928]]. aasta suveolümpialsuveolümpiamängud]]el soling"[[Soling]]"-klassis kuldmedali ning tegeles purjetamisega kuni kõrge eani. Tal oli ka huvi militarismi vastu ning ta võttis oma vägede ülemjuhataja tiitlit väga tõsiselt.
 
[[1961]]. aastal sai kuningast [[Nanseni medalimedal]]i omanik.
 
Olav V suri [[17. jaanuar]]il [[1991]]. Trooni päris tema poeg Harald V.
Olav V suri [[17. jaanuar]]il [[1991]], olles valitsenud Norrat 34 aastat. Mitme päeva jooksul pärast kuninga surma kuni tema sängitamiseni valitses [[Norra]]s sügav lein; inimesed süütasid kuningapalee juures tuhandeid küünlaid, mille juurde asetasid kirju ja kaarte. Neid kaarte säilitatakse praegu Riigiarhiivis. Olavi pojast sai kuningas [[Harald V]].
 
[[Antarktika]]s nimetati tema auks 180 000 km2 suurune ala (Prints Olavi rannik ja Prints Olavi mäed). [[2005]]. aastal nimetati Olav 41-protsendilise% häälteenamusegahäältega sajandi norrakaks.
 
== Vastuolu kuninga bioloogilise isa osas ==
 
[[2004]]. aastal tõstataspüstitas biograaf [[Tor Bomann-Larsen]] võimalusehüpoteesi, et Haakon VII ei pruukinud ollaolnud Olav V bioloogiline isa. Bomann-Larsen väitis, et Maud rasestus kunstliku viljastamise tagajärel ning tegelik isa oli tema arst, Francis Laking või arsti poeg Guy Laking. Lisaks tõenditele, mis viitavad kuninga äraolekule eostamishetkel, toetas Bomann-Larsen oma väidet fotodega Guy Lakingist, kus on näha sarnasus Olaviga [http://www.vg.no/pub/vgart.hbs?artid=249919].
 
Kuningapalee vastatas pressiteatega, öeldes, et kuningas Haraldil "puudub informatsioon, mis tõestaks, et kuningas Olav ei olnud kuningas Haakoni poeg".
 
[[2005]]. aasta märtsis arvustas ajaloolane [[Odd Arvid Storsveen]] Bomann-Larseni raamatut ülimalt kriitiliselt. Storsveen ütleb, et Bomann-Larseni hüpoteesil puudub adekvaatne tõestus, et Olavi bioloogiline isa polnud Haakon ning et fotode kasutamine ei ole piisav tõestus. Sama aasta septembris avaldas ajaloolane [[Bodil Katarina Nævdal]] Bomann-Larseni raamatu akadeemilise arvustuse. Ka tema jõudis järeldusele, et tõendid, millel raamat põhineb, ei ole piisavad.
 
Isegi kui Bomann-Larseni väited oleksid tõesed, ei oleks neil Norra kuninglikule perekonnale põhiseaduslikke tagajärgi, suures osas selle tõttu, etsest rahvahääletus, millega Haakonist kuningas sai, võttis arvesse ka Olavi päritava staatuse. Lisaks peetakse traditsiooniliselt lapse isaks tema ema abikaasat, kui mees lapse omaks tunnistab.
 
Vaadates Olavi geneoloogilist sugupuud ja põlvnemist Norra ning Skandinaavia kuningatest[[sugupuu]]d, muudab tema olematu veresugulus Haakoniga väga vähe. Olav oli igal juhul Maudi (kes ise oli Haakoni nõbutäditütar) bioloogiline poeg, kes oli [[Taani Alexandra|kuninganna Alexandra]] tütar. Alexandra vanemad olid [[Christian IX]] ja Hesse printsess Louise, kes olid mõlemad [[Haakon V]] ja enamusteenamuse Norra Taani päritolu kuningate, nagu [[Christian I]], [[Frederik I]] ja [[Frederik V]], järeltulijad. Ainus oluline Norra dünastia, kelle järeltulija Olav sellisel juhul ''ei oleks'', on Haakoni ema, Rootsi printsessprintsessi Lovisa oma. Lovisa oli [[Karl IVXV]] tütar ja Norra Bernadotte'i dünastia kuningate sugulane.
 
Kuid Olavi ja Märtha lapsed on, olenemata Olavi bioloogilisest isast, ikkagi Haakoni vanemate järeltulijad, kuna Märtha oli Haakoni õetütar ja Olavi nõbuonutütar. Märtha oli Rootsi printsprintsi CarliKarli, Westrogothia hertsogi ja Taani printsess Ingeborgi tütar (Haakoni õde), järelikult pärineb tema Rootsi printsessprintsessist Lovisast ja [[Frederik VIII]]-st. Selle suguluse kaudu on Norra Bernadotte'i dünastia kuningad igal juhul Olavi poja [[Harald V|Haraldi]] ja kahe tütre ning nende järeltulijate esivanemad.
 
== Vaata ka: ==
*[[Purjetamine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]
 
{{algus}}
49. rida ⟶ 57. rida:
 
[[Kategooria:Norra monarhid]]
[[Kategooria:Norra sportlased]]
[[Kategooria:Purjetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1903]]
[[Kategooria:Surnud 1991]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Olav_V"