Lemsalu piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

 

Dokumentides XIV sajandi I poolest nimetatakse linnust peapiiskopi kevadresidentsiks, kus ta viibis Kõigi Pühakute päevast (veebruari algus) kuni Suviste e. Nelipühadeni (mai lõpu või juuni alguseni); vahetevahel ka muul ajal. Teda saatis kaaskond u. 800 inimesega.<ref>http://www.travelzone.lv/latvija/pils/limbazi/index.php</ref>

 

[[1223]] ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel<ref>http://books.google.ee/books?id=JUECAAAAYAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q=Kirchspiel%20Lemsal&f=false</ref> Lemsallu [[liivlased|liivlaste]] endise linnamäe lähedale [[peapiiskop]] [[Albert]]i käsul [[linnus]], millest kujunes [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi - ja [[vasallilinnus]]t nii põhja ([[Salatsi piiskopilinnus]], [[Ungurpilsi vasallilinnus]]), ida ([[Augstroze]], [[Mujan]]i, [[Vainsalu]], [[Rozbek]]i, Suur - ja [[Väike-Roopa]]), kui ka lõuna ([[Nabe vasallilinnus]], [[Krimulda]], [[Turaida piiskopilinnus]]) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste [[Metsepole maakond|Metsepole maakonna]] keskuseks.

 

[[1577]] oli [[Vene tsaar]] [[Ivan Julm]] isiklikult Liivimaal kohal, polnud hertsog Magnusega rahul ja vallutas juuli ja augusti jooksul uuesti palju linnuseid, sealhulgas Lemsalu.

 

[[1582]]. aasta rahulepinguga läks linnus poolakatele. Algas selle taastamine ja ülesehitamine.

 

[[1630]] oli linnakeses 8 kodanikku. Kirik oli ilma katuse ja akendeta. Poola - Rootsi sõdades kannatas Lätis aladel just Lemsalu piirkond üleüldse kõige tugevamini rüüstamiste tõttu.

 

[[24. august]]il [[1747]] põles linn peaaegu maatasa. Alles jäi 4 maja.