Keelefilosoofia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lingvistilise filosoofia all on mõeldud tavakeelefilosoofiat
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}}
 
'''Keelefilosoofia''' (harvem kasutatud terminit '''lingvistiline filosoofia''') on [[filosoofia]] haru, mis tegeleb [[loomulik keel|loomulike keelte]] ja nende toimemehhanismide uurimisega, keskendudes eelkõige keelelisele tähendusele ja keele kasutamisele. Kaasaegne keelefilosoofia tegeleb [[tähendusteooria]]ga, [[osutus]]ega, [[tõeteooria]]ga ja [[pragmaatika (filosoofia)|pragmaatikaga]], aga ka paljude traditsioonilise [[metafüüsika]] teemadega.
 
Keelefilosoofia keskseks teemaks on kindlasti keelelise [[tähendus]]e loomus. Selle mõiste kaudu on omavahel seotud enamik teisi keskseid teemasid – [[tõde]], [[osutus]], [[tõlgendus]], keele [[mõistmine]], keele valdamine, keele seos [[mõtlemine|mõtlemisega]] jne. Seetõttu on suurima tähtsusega teemaks keelefilosoofias [[tähendusteooria]], õieti erinevad lähenemised sellele mõistele. Paljude filosoofide arvates ei olegi keelefilosoofia midagi muud kui tegelemine tähendusteooriaga. Näiteks üks tuntumaid keelefilosoofe [[Michael Dummett]] ütleb koguni, et terminit "keelefilosoofia" pole vaja kasutada, piisab "tähendusteooriast" kui "keele toimimise üldisest kirjeldusest".