Nõmme: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RiinaT (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
55. rida:
[[Oktoobrirevolutsioon|1917 aasta sündmustega]] kasvab Nõmmel pahempoolselt meelestatud inimeste arv. Suur osa kohalikest aga keeldus koostööst [[Bolševikud|bolševikega]]. Nõmme elu juhtimises ja korraldamises hakkab olulist rolli mängima rahvuslikult meelestatud tuletõrjeselts ja selle liider [[Jaan Vaga]]. Seltsi liikmed võtavad ülesandeks tagada Nõmmel turvalisus ([[Nõmme Omakaitse]]) ja varustada elanike esmatähtsate kaupadega<ref>Nõmme läbi aegade. Lk. 38</ref>.
 
[[6. jaanuar]]il [[1918]] haarab võimu Nõmme Töörahva Nõukogu. Uus võim natsionaliseeris Glehnide varad ja vangistas [[Nikolai von Glehn]]i. [[23. veebruar]]il võtab võimu üle eestimeelsed jõud, mis saab tegutseda kuni [[2625. veebruar]]ini mil Nõmmele saabuvad Saksa väeosad. Järgneva okupatsiooni ajal lahkuvad Glehnid [[Saksamaa]]le, kust edasi sõidavad [[Brasiilia]]sse. [[13. november |13. novembril]] taastatakse Nõmme omavalitsuse töö.<ref name="Nõmme läbi aegade. Lk. 239-241"/>
 
Peale [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõda]] algas Nõmme piirkonna kiire kasv. [[1920. aastad|1920. aastate]] keskpaigaks lähenes [[alev]]i elanike arv 10 tuhandele, elumajade arv kasvas 1300-ni<ref>Nõmme ajalugu. Lk. 52</ref>. [[1919]] aastal asuti alevit elektrifitseerima, ehitades raudteejaama juurde väike jõujaam. Tarbimise kasvamisega sõlmitakse leping [[Ellamaa elektrijaam]]aga. [[1923]] kinnitatakse Nõmme alevi administratiivpiirid, mis suurenevad [[Pääsküla]] (Peetri aedlinna) ja Valdeku ([[Männiku (Tallinn)|Männiku]]) arvelt<ref>Nõmme ajalugu. Lk. 51</ref>.