Redaktsioon: 11. aprill 2011, kell 15:27 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. juuni 2012, kell 23:23 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Saka mõis''' ([[saksa keel\|saksa]] ''Sackhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Lüganuse kihelkond\|Lüganuse kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, tänapäeval [[Kohtla vald\|Kohtla vallas]] [[Ida-Viru maakond\|Ida-Viru maakonnas]]. ==Ajalugu== Saka mõis (mis on kandnud ka nimetusi Suur-Saka (''Gross-Sack'') ja ''Sackhof'') rajati [[17. sajand]]il pärast seda kui [[Rootsi kuningas]] [[Gustav II Adolf]] kinkis sealsed maad [[1626]]-ndal aastal [[Šotimaa]]lt [[Aberdeen]]ist pärit Jürgen (Jöran) [[Leslie]]'le, kes oli ka aastail 1627 1649 oli ta [[Narva raehärrade loend\|Narva raehärra]], kes elas peamiselt oma läänivaldustes Sakal. 1651. aastal pärast [[Jörgen Leslie]] surma läks Saka mõis üle tema pärijatele, kelle valdusesse jäi see 120 aastaks. 28. septembril [[1748]]. astal müüdi mõis Katharina Margaretha von [[Wrangell]]i'le, Wrangellite valdusesse jäi Saka mõis 1808. aastani. Viimaseks Wrangellite soost Saka mõisa omanikuks oli [[Maidla mõis]]as sündinud [[Georg Gustav von Wrangell]] (1758–1808). Pärast Wrangelle kuulus mõis paar aastat [[Toll (aadlisuguvõsa)\|Toll]]idele ning seejärel [[Löwis of Menar]]'idele. Löwis of Menar'id valdasid mõisa esimesed viisteist aastat [[pandimõis]]ana ja alates [[10. märts]]ist [[1827]] pärusvaldusena. Esimeseks omanikuks ning ühtlasi Löwis of Menaride Eestimaa liinide rajajaks sai Peter Fromhold von Löwis of Menar, kes võeti samast aastast ka [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel\|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]. Pärast [[Peter Fromhold von Löwis of Menar]]i surma Sakal kaks aastat pärast mõisa omandamist oli mõis kümmekond aastat pärijate ühisvalduses kuni see liikus [[Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar]]i (1813–1888) kätte. Saka pandimõis kinnistati tema nimele 30. aprillil 1839, pärusomanik sai temast 5. märtsil 1843. Pikaajaline Eestimaa maanõunik Oscar Gustav Woldemar Konrad von Löwis of Menar on praeguseni säilinud ja aastail 1862–1964 püstitatud Saka mõisahoone ehitaja. Pärast Oscar Gustav Woldemari kuulus Saka mõis koos Maidla, [[Aidu mõis\|Aidu]] ja [[Rääsa mõis]]adega tema pojale [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]]ile, kuni mõisa võõrandamiseni 25. oktoobril 1919. aastal mõisate riigistamisel Eesti Vabariigi poolt. Riigistamisest jäi puutumata ainult mõisasõda, mida pidas viimase Löwis of Menaride esindajana [[Hermann Löwis of Menar]]. ==Välislingid==

Saka mõis: erinevus redaktsioonide vahel