Pöördhõive: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.6.5) (robot lisas: es:Inversión de población |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2011}}
'''Pöördhõive''' ehk '''pööratud jaotus''' on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks [[aatom]]ite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab [[kvantmehaanika]]).
Soojustasakaalu tingimustes toimub tavahõive vastavalt [[Boltzmanni statistika]] jaotusfunktsioonile. Pöördhõive korral aga on mikroosakeste kogumis kõrgemal energiatasemel olevaid osakesi rohkem kui madalama energiatasemega osakesi, ehk täpsemalt: pöördhõive korral on kogumis vähemalt üks kõrgem energiatase osakestest hõivatum kui mõni madalam energiatase. <ref>Eesti Entsüklopeedia, 7. kd, lk 621. Tallinn, 1994.</ref>
Aines võib pöördhõivet esile kutsuda mikroosakeste tugev ergastamine optilise kiirgusega, korpuskulaarse kiirgusega, s.t aineosakeste vooga, elektrivoolu läbijuhtimisega või keemilise reaktsiooni toimel.
Pöördhõive on oluline eeldus indutseeritud ehk stimuleeritud kiirguse tekitamiseks [[laser]]is.
==Vaata ka==
*[[optiline resonaator]]
*[[laser]]
==Viide==
{{viited}}
[[Kategooria:Kvantmehaanika]]
[[Kategooria:Elektroonika]]
| |||