Giotto di Bondone: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel|räägib kunstnikust; kosmosesindi kohta vaata artiklit [[Giotto (sond)]]}}
[[Pilt:
'''Giotto di Bondone''' ([[1267]] [[Colle di Vespignano]] [[Firenze]] lähedal – [[8. jaanuar]] [[1337]] Firenze), üldtuntud lihtsalt '''Giotto''' nime all, oli [[Itaalia]] maalikunstnik ja arhitekt.
Traditsiooniliselt peetakse Cimabued Giotto õpetajaks. Tänapäeval on selles kahtlema hakatud. Leidub neid, kes väidavad, et Giotto polnud kunagi Cimabue õpilane olnud. Cimabue olevat sel ajal [[Rooma]]s töötanud.
Giotto di Bondone oli pärit vaesest talupojaperest. [[Giorgio Vasari|Vasari]] on kirja pannud legendi, kus Giotto esimene õpetaja Cimabue avastas tema talendi, kui nägi 12–aastast Giottot visandamas kaljule pilti ühest oma isa lambast.▼
▲Giotto di Bondone oli pärit vaesest talupojaperest. [[Giorgio
==Looming==▼
Selliseid jutte kirjutas Vasari Giottost teisigi. Oma õpetaja äraolekul olevat Giotto joonistanud pooleliolevale maalile juurde elusuuruses [[kärbes|kärbse]] ja kui Cimabue tagasi tuli, olevat ta püüdnud seda maalilt minema peletada. [[Paavst]] olevat saatnud [[käskjalg|käskjala]] Giotto juurde, et see talle oma ande tõestamiseks midagi joonistaks. Giotto olevat joonistanud [[punane|punase]] värviga niivõrd täiusliku [[ringjoon]]e, justkui oleks ta [[sirkel|sirklit]] kasutanud, ja saatnud selle paavstile.
[[1287]], umbes 20-aastaselt abiellus Giotto Ricevuta di Lapo del Pelaga, kelle hüüdnimi oli Ciuta. Nad said palju lapsi, võib-olla koguni kaheksa.
Vasari toetus Giotto välimuse osas [[Giovanni Boccaccio]]le, kes oli Giotto sõber. Vasari väitel ei olnud Firenzes inetumat inimest kui Giotto ja tema lapsed olevat samuti isalt inetuse pärinud. Rahvajutu järgi olevat [[Dante Alighieri]] Giottot külastanud ja küsinud talt, kuidas mehel, kes suudab niivõrd kauneid teoseid luua, saavad olla sedavõrd koledad lapsed. Giotto, kes Vasari järgi olevat alati olnud teravmeelne, olevat vastanud: "Sest ma tegin nad pimedas."
Dante mainis Giottot oma "[[Jumalik komöödia|Jumalikus komöödias]]" peatükis "[[Purgatoorium]]", kus kunstnik räägib, et Cimabue uskus, et tal on koht kunsti ajaloos, aga nüüd, kus Giotto tegutseb, on Cimabue kunagine kuulsus kustunud.
▲== Looming ==
[[Pilt:Giotto - Scrovegni - -07- - The Birth of the Virgin.jpg|pisi|Giotto di Bondone. "Neitsi Maarja sündimine". Padova, Cappella degli Scrovegni]]
Giotto maalis traditsioonilistel religioossetel teemadel, kuid erinevalt [[keskaja kunst|keskaegsest]] kujutuslaadist oli tema maalidel elu, jõulisust ja loomulikkust.
Giotto maalil sellest, kuidas kolm idamaa tarka Jeesuslast kummardavad, on näha [[Petlemma täht]]. See täht meenutab [[komeet]]i ja arvatakse, et selles andis Giottole [[inspiratsioon]]i [[Halley komeet]], mis lähenes [[Maa (planeet)|Maale]] [[1301]]. Seetõttu anti [[Giotto (sond)|Giotto]] nimi [[kosmosesond]]ile, mis [[1986]] Halley komeeti uuris.
Oluline osa Giotto teoseid (freskosid) asub kirikutes:
* [[Cappella degli Scrovegni]], [[Padova]]
* [[San Francesco d'Assisi basiilika]], [[Assisi]]
* [[Santa Croce basiilika (Firenze)|Santa Croce]] kabelid, Firenze.
== Surm ja säilmed ==
Giotto surma-aasta on teadmata. Traditsiooniliselt tuginetakse selles osas Firenze [[heerold]]ile Antonio Puccile, kes tema mälestuseks kirjutas [[ood]]i ja selles teatas, et Giotto suri 70-aastaselt. Kuid arv 70 sobib oodis [[riim]]i märksa paremini pikematest arvudest ja seetõttu on võimalik, et Pucci kasutas siin kunstilist vabadust.
[[Pilt:Giotto, possibile autoritratto.jpg|pisi|Giotto oletatav autoportree]]
Vasari andmetel maeti Giotto [[Firenze katedraal]]i ''Santa Maria del Fioresse'', teistel andmetel Santa Reparata kirikusse. Siin siiski vastuolu pole: Santa Maria del Fiore rajati Santa Reparata kiriku kohale, kasutades sealjuures varasema kiriku struktuure. See ümberehitus algas [[1296]].
[[1970. aastad|1970. aastatel]] korraldati katedraalis väljakaevamised. Avati katedraali põrand ja selle all olev Santa Reparata kiriku põrand. Viimase all Vasari näidatud koha lähedal leitigi inimluud. Kummalgi põrandal oli see matmise koht tähistamata. Neid luid uuris antropoloogi Francesco Mallegni juhitav töörühm, mis avaldas oma aruande [[2000]].
Need kondid kuulusid väga lühikesele mehele. Ta oli pisut üle 4 jala (1.20) pikk. Tõenäoliselt kannatas ta kaasasündinud [[nanism]]i ehk kääbuskasvu all. See toetab rahvapärimust, et Firenze katedraalis [[fresko]]l olev kääbus on Giotto [[autoportree]]. Teisalt väidetakse ka, et hoopis Padovas "Pühal õhtusöömaajal" olev valge kübaraga mees on Giotto portree, ja need kaks ei ole omavahel sarnased.
Leitud säilmed kuulusid umbes 70-aastasele mehele. Tema luudesse oli kogunenud [[arseen]]i ja [[plii]]d, mis mõlemad kuulusid tollal kasutatavate [[värv]]ide koostisse. Mehel oli väga suur [[pea]], suur kõver [[nina]] ja üks [[silm]] rohkem esileulatuv kui teine. [[Kaelaluu]]d näitasid, et mees oli veetnud kaua aega pead tahapoole kallutades. Esi[[hambad]] olid kulunud niisugusel viisil, nagu ta oleks sageli [[pintsel|pintslit]] hammaste vahel hoidnud. Kuigi Mallegni töörühm oli veendunud, et leitud säilmed kuulusid Giottole, ja need säilmed maeti pidulikult ümber samasse katedraali [[Filippo Brunelleschi]] haua lähedale, ei ole kõik teadlased siiski veendunud, et säilmed Giotto omad olid.
{{
[[Kategooria:Itaalia maalikunstnikud]]
| |||