Redaktsioon: 11. mai 2009, kell 22:44 redigeeri Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 905 muudatust toimetasin ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. märts 2012, kell 16:51 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust sissejuhatav lause Uuem muudatus →
1. rida: [[Vedelik]]el on hulk [[füüsikalised omadused\|füüsikalisi omadusi]], mille arvväärtused erinevad [[gaas]]ide ja [[tahkis\|tahkete kehade]] omast. [[Vedelik]] on kindla ruumalaga, kuid kindla kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik [[gaas]]iga, et ta võtab selle anuma kuju, milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta [[tahkis\|tahke aine]] moodi. Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse. 25. rida ⟶ 26. rida: Sellest tabelist on ka näha, millal tuleb vee paisumist [[inseneriarvutus]]tes arvestada. Temperatuurivahemikus 0–30 °C muutub tihedus tühiselt vähe, alla 0,5%. Seevastu kuuma vee paisumist peab arvestama, sest vahemikus 0–100 °C muutub vee tihedus ja seega maht ligikaudu 5%. *'''[[~~Viskkoossus~~Viskoossus]]''' on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. [[Laminaarne voolamine\|Laminaarselt liikuva]] vedeliku kihtide vahel tekib viskkoossusest põhjustatud hõõrdejõud, mida kirjeldab [[Isaac Newton]]i valem <math>F_{\nu}= \mu A \frac{du}{dz}</math>, kus μ on vedelikku iseloomustav dünaamiline viskkoossus (Pa), A naaberkihtide kokkupuutepindala ja <math>\frac{du}{dz}</math> kihtidevaheline [[kiirus]]e [[gradient]], sest naaberkihid saavad omavahel hõõrduda vaid siis, kui nad liiguvad eri kiirusega. Kui hõõrdejõud <math>F_{\nu} \frac{}{}</math> jagada hõõrdepinnaga A, saadakse hõõrdepinge ehk [[tangentsiaalpinge]] τ: <math>\tau = \mu \frac{du}{dz}</math>.

Vedelike füüsikalised omadused: erinevus redaktsioonide vahel