Hüdrostaatika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Viited: lk lõpp
90. rida:
Mõõteriistades kasutatakse sageli rõhu mõõtmiseks ka [[elavhõbe]]dat, kuna elavhõbe on kõige tihedam vedelik, mis külmub alles väga madalatel miinuskraadidel<ref name="Maastik jt, 1995"/>. Elavhõbeda tihedus on <math>\rho _{Hg} =13600 \frac{kg}{m^3}</math><ref name="Maastik jt, 1995"/>. Õhurõhku mõõdetakse elavhõbedamillimeetrites või millibaarides (hektopaskalites): 1 mm Hg ([[torr]])= 1,33×10<sup>2</sup> Pa. Normaalrõhk on võrdne 760 millimeetrise elavhõbedasamba kõrgusega.
 
Rõhku (nii ülerõhku kui vaakumit) mõõdetakse vedelikusamba kõrguse või rõhu põhjustatud deformatsiooni kaudu<ref name="Maastik jt, 1995"/>. Esimest moodust kasutatakse vedelikmanomeetrites ([[pieosomeeterpiesomeeter|piesomeetris]], [[elavhõbemanomeeter|elavhõbemanomeetris]], [vaakummeeter|vaakummeetris] ja mujal), teist [[vedrumanomeeter|vedrumanomeetrites]] ja samuti [[vedruvaakummeeter|vedruvaakummeetrites]]<ref name="Maastik jt, 1995"/>.
 
Rõhu mõõtmiseks on kasutusel ka mitmesuguseid elektrilise väljundiga riistu, millel on [[tensoandur|tenso-]] või [[induktsioonandurid]].