Redaktsioon: 11. detsember 2011, kell 22:36 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust →‎Raudteetehased ENSV-s ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. veebruar 2012, kell 22:06 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: '''Balti raudtee Raudteede peatehased''' oli 1870. aastal Tallinnas [[1870. aastad\|1870. aastatel]] ehitatud [[Balti raudtee]] [[taristu]] teenindusettevõte [[Tallinn]]as. Balti Raudtee Peatehased asusid [[Kopli tänav\|Kopli]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)\|Telliskivi tänava]]a nurgal, tänapäeva [[Pelgulinna asum]]is<ref>Rudolf Nerman, [http://www.epl.ee/news/tallinn/pelgulinn-sai-alguse-raudteest.d?id=50978142 Pelgulinn sai alguse raudteest], Eesti Päevaleht, 4. märts 2004</ref>. {{Sisukord paremale}} Raudteede peatehases asus depoo 12 vedurile, paest seintega, tahutud paekarniiside ja tellistest avasillustega, lihtsate kolmnurk- või astmikfrontoonidega ja viilkatustega laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa ehitistest on lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub täna [[Balti Jaama turg]]. Aastatel ~~1873-1874~~1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuue kohaline veduridepoo, kus täna asub vaguniremonditsehh. Balti raudtee ühendas [[Paldiski sadam\|Paldiski]] ja [[Tallinna sadam]]ad läbi Narva ja [[Gattšina]] [[Peterburi]] ja [[Venemaa sisekubermangud]]ega. Tallinnasse ehitati kogu raudtee [[veermik]]ku teenindav Balti raudtee Raudteede peatehased. Tehases remonditi vedureid ning valmistati ja remonditi vaguneid. Aastatel 1902–1903 töötas tehases hilisem NSV Liidu riigipea [[Mihhail Kalinin]]. 13. rida: [[1927]]. aastal valmis Raudtee Peatehastes neljas [[elektrimootorvagun]] M4<ref>[http://www.elektriraudtee.ee/ettevottest/missioon/ajalugu Elektriraudtee ajalugu]</ref>, millest vaid veoelektrimootor oli Siemens-Shuckerti tehasest. 1930. aastate keskpaigas teostati tehases ka [[mootorvagun\|mootorvagunite]] kerede moderniseerimine, mille käigus uuendati välisseinu, sisustust, mootoreid ja väliskuju. 1930ndail aasteil ehitati Raudteede Peatehastes 1931. aastal ehitatud [[Rapla–Virtsu raudtee]] jaoks ligi 300 vagunit<ref>[[Margus Kruut]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/elu/virtsu-sai-kunagi-ka-rongiga-soita.d?id=27677795 Virtsu sai kunagi ka rongiga sõita], Eesti Päevaleht, 15. mai 2008</ref>,<ref>Margus Kruut, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2008/05/?headerID=1259 Kui rong veel Virtsu viis…], Tehnikamaailm, Mai 2008</ref>. 30. rida: ==Elektritrammivagunid== [[1928]]. aastal valmistati Raudteede Peatehastes Tallinna trammi jaoks jällegi Siemens-Schuckerti elektriseadmetega elektritrammivagunid nr. 23-26, mis töötas Tallinnas kuni aastateni ~~1965-1966~~1965–1966<ref>[http://ajalugu.yhistransport.eu/index.php/trammiliiklus/veerem/mootorvagunid Mootorvagunid],Tallinna ühistranspordi ajalugu, 8. juuli 2009</ref>. ==Raudteetehased ENSV-s==

Balti Raudtee Peatehased: erinevus redaktsioonide vahel