4. Üksik Jalaväepataljon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
17. rida:
}}
'''4. Üksik Jalaväepataljon''' oli [[Eesti
{{Sisukord paremale}}
Rügemendi asutamise päevaks loeti [[21. november]] 1918. aastal, kui [[Eesti Ajutine Valitsus]] võttis vastu otsuse [[Eesti Rahvavägi|Eesti rahvaväe]] moodustamiseks.
==4. Jalaväerügement 1918. aasta veebruaris==▼
==Juhtkond ja koosseis==
4. Jalaväerügemendi eelkäijat - 4. Eesti polku asus formeerima kapten [[Hendrik Vahtramäe]] 6. detsembril 1917. a. Rakveres - [[1. Diviis|1. Eesti diviis]]i ülema kohusetäitja alampolkovnik [[Jaan Soots]]'i ja brigaadiülema, alampolkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i käsul. [[5. aprill]]il 1918. aastal saadeti polk laiali [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt.▼
*1919, kapten [[Jakob Vende]], 4. jalaväepolgu ülem
*[[1928]], kolonelleitant [[Voldemar Koch]], 4. Üksiku Jalaväepataljoni ülem
▲4. Jalaväerügemendi eelkäijat - 4. Eesti polku asus formeerima kapten [[Hendrik Vahtramäe]] 6. detsembril 1917. a. Rakveres - [[1. Diviis|1. Eesti diviis]]i ülema kohusetäitja alampolkovnik [[Jaan Soots]]'i ja brigaadiülema, alampolkovnik [[Aleksander Tõnisson]]i käsul.
Pärast Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt 1918. aasta kevadel saadeti [[5. aprill]]il 1918. aastal polk laiali [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimude poolt.
==4. Jalaväepolk 1918. aasta novembris==
1918. aastal taasformeeritud Jalaväepolgu asukohaks määrati 1918. aasta novembris [[Narva]] linn ning polguülemaks polkovnik (hiljem kolonel) [[Aleksander Seiman]].
28. rida ⟶ 36. rida:
*4. polgu 1. pataljoni ülem, [[Viktor Liivak]] (novembrist 1918 – )
==1920–1940==▼
Vabadussõja lõpul toimunud demobilisatsiooniga vähendati 4. Jalaväepolk 4. Pataljoniks, mis viidi [[1. aprill]]ist 1924 IV pataljonina [[5. Jalaväerügement|5. Jalaväerügemendi]] koosseisu. ▼
28. novembril 1918. aastal võttis 4. polk koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku Narvale, kuid oli sunnitud taganema ebavõrdsete jõudude vahekorra tõttu.
1. oktoobril 1928 moodustati 4. Üksik Jalaväepataljon asukohaga [[Jõhvi]]s, katteüksused (laskurrühm ja kuulipildujarühm) paiknesid [[Vasknarva]]s.▼
{{Vaata|Narva lahing (1918)}}
{{Vaata|Joala lahing}}
Polgu väeosad taganesid kuni 4. jaanuarini 1919, mil 4. Polgu allüksused olid edukalt tõrjunud Punaarmee kallaletungi [[Valkla lahing]]us<ref>[[Reigo Rosenthal]], [http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2008/St09/valkla.htm Ülevaade Valkla lahingust 3.01.1919], http://www.sonumitooja.ee, 2008</ref> [[Harjumaa]]l, [[Valkla]] juures ning läksid seejärel vastupealetungile ja eduka vastupealetungi tulemusena vabastati [[19. jaanuar]]il 1919. aastal [[Narva]].
Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. Jalaväepolk [[Narva-Jõesuu]]sse ja viidi sealt [[Kadrina]]sse. Jalaväepolk reorganiseeriti Vabadussõja lõpul toimunud demobilisatsiooniga kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust [[Loksa]]ni.
▲==Pataljon 1920–1940==
12. juulil 1921. aastal liideti pataljon 1. Rügemendiga, selle IV. pataljoniks, mille asukohaks sai Narva.
▲
▲1. oktoobril 1928
==Taasasutamine==
Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Eesti Vabariigi Valitsus oma määrusega nr. 155, 22. maist 1992. a. formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon ([[Viru jalaväepataljon]]).
▲* 1934 – 1940 kolonelleitnant [[August Tomander]]
==
{{viited}}
== Välislingid ==
| |||