Vikipeedia

Koluvere piiskopilinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga.jpg|pisi|Koluvere linnus ja vallikraav]]
[[FilePilt:2008 08 16 Koluvere linnuslossi sillaltsild vaadatunaüle Liivi jõe.jpg|pisi|Koluvere linnuslossi sild üle sillaltLiivi vaadatunajõe]]
'''Koluvere piiskopilinnus''' asub [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Kullamaa vald|Kullamaa vallas]] [[Risti-Virtsu maantee]] ääres.
 
[[Koluvere]] [[linnus]] ([[saksa keeleskeel]]es ''Lode'') rajati aastatel [[1234]] – [[1238]], kuna [[stiftifoogt]]i [[Johannes de Lode]] pojad ei soovinud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopi]] uue maahärra võimule alluda. 1238. aastal palus paavsti [[legaat]] [[Liivi ordu]]lt abi [[Kullamaa kihelkond|Kullamaa kihelkonna]] tagasi vallutamisekstagasivallutamiseks vendade Lodede käest. [[13. sajandisajand]]i lõpusteiseö poolel puhkes uus konflikt [[Liivi ordu]] ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. ningOrdu vallutas Koluvere linnuslinnuse, vallutati ordu poolt jamis jäi nende valdussekätte mitmeks aastaks. Sisetülide käigus linnus hävitataksehävitati ja sellest linnusest, mis asus samal kohal, ei ole meie ajani midagi säilinud.
 
Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi teisel poolellõpus pärast Lodedele kuulunud linnuse hävitamist. Meieni säilinud hoone pärineb piiskop [[Winrich von Kniprode]] valitsusajast [[1383-]]–[[1419]]. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne [[tornlinnus]], külgede pikkusega 9,2 meetrit. Põhikorruse [[mõigasroie]]tega võlvlagi lubas oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust.
 
[[14. sajandisajand]]i algul alustati torni juurde [[konvendihoone]] tüüpi linnuse ehitust, mille kagutiivas asuvsidasusid [[refektoorium]] ja [[kabel]], põhjatiivas eluruumid. edelatiibEdelatiib ei ole säilinud. Kindluse siseõue[[siseõu]]e ümbritses [[ristikäik]]. Nelinurkse linnuse küljepikkused olid 42x4542×45 meetrit. Linnus asus ülespaisutatud [[Liivi jõgi|Liivi jõe]] saarel[[saar]]el, millele oli kaitsevõime suurendamiseks lisaks kaevatud vallikraavid[[vallikraav]]id. Soisele pinnasele ehitatud linnuse hoonetelinnusehoonete [[vundament]]ide alla oli pandud palkidest[[palk]]idest parved[[parv]]ed. PealePärast [[1541]]. aastat ehitati värava kaitseks Liivi jõe poolsesse nurka ümmargune [[suurükitorn]].
 
Esmakordselt oli ajaloodokumentides Koluvere lossi (''Schlosse Lode'') märgitud aastal [[1427]]. [[1496]]. aastal mainiti dokumentides esmakordselt [[Koluvere mõis]]a.
Koluvere linnus toimib [[1439]]. aastast alates ühena Saare-Lääne piikopide residentslinnustest ühtlasi oli Koluvere Läänemaa stiftifoogti asupaigaks, kes juhtis piiskopkonna läänistamata maade ilmaliku haldust (majandamist). Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased (palgasõdurid). ▼
 
▲Koluvere linnus toimibtoimis [[1439]]. aastast alates ühena Saare-Lääne piikopidepiikoppide residentslinnustest. ühtlasiÜhtlasi oli Koluvere Läänemaa stiftifoogti asupaigaks, kes juhtis piiskopkonna läänistamata maade ilmalikuilmalikku haldust (majandamist). Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi [[sõjasulane|sõjasulased]] (palgasõdurid).
[[1496]]. aastal mainiti dokumentides esmakordselt [[Koluvere mõis]]a.
 
[[Pilt:Koluvere linnus sillalt vaadatuna.jpg|pisi|Koluvere linnus sillalt vaadatuna]]
Saare-Lääne piiskopkonna siseses võimuvõitluses vallutas koadjuutor [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]] [[1532]]. aastal Koluvere. Piiskop [[Reinhold von Buxhövden]] sai linnuse tagasi [[1534]]. aastal ja elas siin kuni surmani [[2. mai]]l [[1557]]. Lossi seinal võib näha tema raidkivist vappi kujutist. Pärast Reinholdi surma läks Koluvere linnus piiskop [[Johann V von Münchhausen]]i ja tema venna stiftifoogt [[Christoph von Münchhausen]]i valdusse. Vennad müüsid piiskopkonna koos linnustega Taani kuningale, kes andis selle [[1560]] aastal oma vennale hertsog [[Magnus]]ele. 1560. aastal üritasid linnust vallutada ka eesti talupojad nn [[Koluvere ülestõus]]u käigus, kuid linnus jääb vallutamata.▼
File[[Pilt:Koluvere linnuse väravatorn.jpg|pisi|Väravatorn]]▼
▲Saare-Lääne piiskopkonna siseses võimuvõitluses vallutas koadjuutor [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]] [[1532]]. aastal Koluvere. Piiskop [[Reinhold von Buxhövden]] sai linnuse tagasi [[1534]]. aastal ja elas siin kuni surmani [[2. mai]]l [[1557]]. Lossi seinal võib näha tema raidkivist vappivapi kujutist. Pärast Reinholdi surma läks Koluvere linnus piiskoppiiskopi [[Johann V von Münchhausen]]i ja tema venna stiftifoogtstiftifoogti [[Christoph von Münchhausen]]i valdusse. Vennad müüsid piiskopkonna koos linnustega [[Taani kuningas|Taani kuningale]], kes andis selle [[1560]] aastal oma vennale hertsog [[Magnus]]ele. 1560. aastal üritasid linnust vallutada ka eesti talupojad nn [[Koluvere ülestõus]]u käigus, kuid linnus jääbjäi vallutamata.
 
Alanud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal vallutasid Koluvere linnuse [[1564]]. aastal rootslased, [[Henrik Klasson Horn]]i juhtimisel. [[23. jaanuar]]il [[1573]] toimus linnuse lähedal [[Koluvere lahing]] [[rootsi]] palgasõdurite (mõisameeste) ja [[Moskva Suurvürstiriik|Moskva Suurvürstiriigi]] vägede vahel. Koluvere jääbjäi rootslastele, kuid kuna palgasõduritel oli palk saamata, loovutasid loovutataksenad Koluvere koos [[Haapsalu linnus|Haapsalu]] ja [[Lihula linnus]]tegaega ning nende juurde kuuluva maaga palgasõduritele palga katteks kuni palga saabumiseni. [[1575]]. aasta algul võetivõttis linnused pikkade läbirääkimiste tulemusel üle [[Taani]] kuninga esindaja [[Claus von Ungern]]i poolt üle.
 
[[27. jaanuar]]il [[1576]]. aastal vallutas Koluvere linnuse Moskva Suurvürsti [[venelased|venelastest]] ja [[tatarlased|tatarlastest]] koosnev Moskva Suurvürsti vägi. [[22. juuli]]l [[1581]]. aastal võtsid rootslased, [[Karl Henriksson Horn]]i juhtimisel, linnuse tagasi.
 
[[17. sajandilsajand]]il kaotas Koluvere linnus oma sõjalise tähtsuse ja kustutati kindluste nimistust.
[[1646]]. aastal kinkis Rootsi kuninganna [[Kristiina]] Koluvere mõisa koos 28¾ [[adramaa]] suuruse maavaldusega [[kindralleitnant|kindralleitnandile]] ja [[maanõunik]]ule [[Friedrich von Löwen (1600–1669)|Friedrich von LöwenLöwenile]]ile. [[Löwen]]ite suguvõsa valduses oli Koluvere mõis kuni aastani [[1771]].
 
1771. aastal kinkis [[Katariina II]] Koluvere mõisa oma favoriidile [[Grigori Orlov]]ile. Sellel ajal hoidis Katariina II siin vangistuses [[Württemberg]]i [[printsess]]i [[Auguste Karoline]]t, kes saadetaksesaadeti siia [[1787]]. aastal ja, siin saladuslikult [[14. september|14. septembril]] [[1788]] saladuslikult suri ning maetakseja [[Kullamaa kirik]]usse maeti. [[1797]]. aastal sai [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Buxhoeveden]], kes abiellubabiellus Katariina II ja Grigori Orlovi tütre Natalja Grigorjevna Aleksejevaga, mõisa ametlikult kingituseks, tegelikult aga päranduseks. Mõis jäi BuxhoevedeniteBuxhoevedenide suguvõsale, kuni riigistamiseni [[1919]]. aastal.
 
MõisaaegadelMõisa ajal kerkis siia imposantne majandushoonete kompleks ning maaliline park sammaspaviljoni, tiikide[[tiik]]ide ja kaarsillaga, mida ehtisid [[obelisk]]id. Aastail [[1840]] ja [[1905]] loss põles ningja taastaksetaastati neogooti[[uusgootika|uusgooti stiilis]] (tornide sakmelised rinnatised, teravakaarsed aknaavad jms, mis hiljem eemaldati).
 
Alates [[1924]] aastast oli linnuses kasvatusasutus, alates [[1963]]. aastast hooldekodu. Alates [[2001]] aastast oli loss kasutuseta. [[2005]] müüdi loss eravaldusesse.<ref>[http://www.le.ee/?a=uudised&b=4253 Koluvere lossi sai OÜ Argonfeld], [[Lääne Elu]], 10. detsember 2005</ref>. [[1. september|1. septembril]] [[2008]] varises kokku Koluvere lossi [[kivisild]].<ref>[http://www.le.ee/?a=uudised&h=2008/9/4 Muinsuskaitsealune Koluvere lossi kivisild varises esmaspäeval kokku], [[Lääne Elu]], 4. september 2008</ref> <ref>(VIDEO) [http://uudised.err.ee/index.php?06136937 Reiviku osalusega firma on Koluvere vana sillaga kimpus], [[ERR Uudised]], 21. september 2008 </ref>.
 
[[13. jaanuar]]il 2005 võttis Muinsuskaitseamet vastu leevendavad tingimused, mille kohaselt on Koluvere lossis lubatud tavapärased hooldustööd ning nende käigus (näiteks läbijooksvate katuste parandamiseks ja aukude täiteks) tohib kasutada käepärast materjali.<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15453 Kultuurimälestiste riiklik register: Koluvere linnus vallikraaviga]</ref>
==Galerii==
 
<gallery>
[[Pilt:Ekskursioon_665.jpg|pisi|Vaade üle [[Liivi jõgi|Liivi jõe]] Koluvere piiskopilinnusele, <br><small>Foto: [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria Mõistlik]], sügis (2005)</small>]]
Koluvere mõisa lähedal on 13,7 ha suurune [[Koluvere mõisa park]], mis alates [[1964]] on [[looduskaitse]] all.
Pilt:2008 08 16 Koluvere lossi sild üle Liivi jõe.jpg|Koluvere lossi sild üle Liivi jõe
 
File:Koluvere linnuse suurtükitorn.jpg|Suurtükitorn
*22. veebruaril 2008 avaldas "[[Eesti Ekspressi]]" kultuurilisa "[[Areen]]" loetelu Eesti Vabariigi ajaloo 90 kõige kultuurivaenulikumast teost ja 31. kohale asetas "Areen" heas korras Koluvere piiskopilinnuse [[erastamine|erastamise]].<ref>[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D24B0F08364DC798C22573F30057F239 Eesti Vabariigi ajaloo 90 kõige kultuurivaenulikumat tegu: Koht 31. Keskaegse ja heas korras Koluvere piiskopilinnuse erastamine.], [[Eesti Ekspress]] Areen, 22. veebruar 2008</ref>▼
File:Koluvere linnuse veejuhe.jpg|Linnuse veejuhe
▲File:Koluvere linnuse väravatorn.jpg|Väravatorn
</gallery>
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Vaata ka==
*[[Koluvere mõisa park]]
 
==Kirjandus==
*[[Ants Hein]]: Koluvere., Tallinn: Hattorpe 2009 ISBN 9789985907344
* Ene Pajula: Mis saab Koluvere lossist, [[Maakodu]], september 2001, lk.10-15
 
54. rida ⟶ 49. rida:
* {{kultuurimälestis|ID=15453}}
*[http://62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/028/001.jpg Rootsi Riigiarhiiv: Koluvere linnuse plaan 1683. aastast]
*[http://www.koluvere.com/ www.koluvere.com]▼
*[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15453 Kultuurimälestiste riiklik register: Koluvere linnus vallikraaviga]
▲*http://www.koluvere.com/
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=417 Koluvere loss otsib kosilast], [[Lääne Elu]], 18. november 2000
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=884 Koluvere loss võib hävida], Lääne Elu, 7. juuli 2001
62. rida ⟶ 56. rida:
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=4232 Koluvere loss leidis ostja], Lääne Elu, 1. detsember 2005
*[http://www.epl.ee/?artikkel=311042 Koluvere lossist võib saada viie tärniga vanadekodu] [[Eesti Päevaleht]] 1. veebruar 2006
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=4356 Koluvere lossi uus omanik ei tee kiireid plaane.], [[Lääne Elu]], 2. veebruar 2006
*[http://www.epl.ee/artikkel/358370 Miljonite kroonide eest ajalugu ja hullud naabrid pealekauba] Eesti Päevaleht 12. oktoober 2006
*[http://www.nadaline.ee/index.php3?lookup=uudis&teema=uudis&ID=507016 Koluvere lossis käivad arheoloogilised kaevamised], [[Nädaline]], 31. juuli 2007
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=5564 Koluvere lossi ehitus võib aastateks venima jääda], Lääne Elu, 13. september 2007
▲*[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D24B0F08364DC798C22573F30057F239 Eesti Vabariigi ajaloo 90 kõige kultuurivaenulikumat tegu: Koht 31. Keskaegse ja heas korras Koluvere piiskopilinnuse erastamine.], [[Eesti Ekspress]] Areen, 22. veebruar 2008
*[http://www.le.ee/?a=uudised&b=6814 Koluvere lossi uus katus valmib sügiseks], Lääne Elu, 14. mai 2009
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Koluvere_piiskopilinnus"