Erinevus lehekülje "Mihhail Kutuzov" redaktsioonide vahel

P (r2.7.1) (robot lisas: lv:Mihails Kutuzovs)
 
== Sõjaväekarjäär==
Kutuzov osales uuesti sõjategevuses 1768-1774aastatel 1768–1774: [[1769]]. aastal toimunud sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga, 1770. aastal määrati ta [[Pjotr Rumjantsev]]i armmeearmee juures ober[[kindralkortermeister|kindralkortermeistriks]] ja [[Vene-Türgi sõdades|Vene-Türgi sõdades]], õppis ta [[Aleksandr Suvorov]]ilt väejuhtimiskunsti ning ilmutas otsustavust Türgi kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal. Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov vigastuse, mille tulemusel ta kaotas parema silma.
 
Kutuzov oli ka edukas diplomaat, ta oli Venemaa saadik [[Osmani impeerium]]is, [[Konstantinoopol]]is.
Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] {{kas|põlgas ja kadestas teda}}, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe.
 
Kutuzov oli ka edukas diplomaat. [[Aleksander I]] {{kas|põlgas ja kadestas teda}}, kuid pidi [[1812. aasta Isamaasõda|1812. aasta Isamaasõja]] ajal hädaolukorras ta ülemjuhatajaks määrama. Kutuzovi juhtimisel Vene vägi purustas [[Napoleon]]i väe.
Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [http://mdz10.bib-bvb.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref>
 
==Surm==
Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. aastal.
59 933

muudatust