Austroneesia keeled: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Escarbot (arutelu | kaastöö)
P r2.5.5) (robot lisas: ceb:Mga pinulongang Awstronesyo
PResümee puudub
10. rida:
|pages = 22000}}</ref>, mis tuleb [[Ladina keel|ladina]] sõnast ''auster'' "lõunatuul" ja [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''nêsos'' "saar". Nimi "austroneesia" on sama päritolu. Keelkonna nimi on asjakohane, kuna enamikku austroneesia keeltest kõneldakse saartel. Vaid mõned üksikud keeled nagu [[Malai keel|malai]] ja [[tšaami keeled]] pärinevad Aasia mandrilt. Paljudel austroneesia keeltel on väga vähe kõnelejaid, ent suuremaid keeli kõnelevad kümned miljonid inimesed. Mõni austroneesia keel on ka [[riigikeel]].
 
Eri allikad liigitavad keeli erinevalt, kuid austroneesia ja [[niigeri-kongo keeled]] on maailma kaks suurimat keelkonda: kumbagi neist kuulub umbes viiendik maailma keeltest. Austroneesia keelkonna geograafiline haare oli kõigist keelkondadest suurim enne indoeuroopa keelte levikut kolonialismi ajal, ulatudes Madagaskari saarelt Aafrika idarannikul Lihavõttesaareni[[Lihavõttesaar]]e ehk Rapa Nuini Vaikse ookeani idaosas. [[Havai keel|Havai]], [[rapanui keel|rapanui]] ja [[Madagaskar]]il kõneldav [[malagassi keel]] on austroneesia keelkonna piirikeeled.
 
[[Robert Blust]]i (1999) järgi jagunevad austroneesia keeled mitmesse põhiharru, millest kõik peale ühe asuvad üksnes [[Taiwan]]il. [[Taiwani keeled]] liigitatakse üheksaks austroneesia keelte kõrgeimat järku alarühmaks. Kõik väljaspool Taiwani (sh selle ranniku lähedane [[tao keel]]) kuuluvad malai-polüneesia keelte hulka.