Heinrich Lüdinghausen-Wulff: erinevus redaktsioonide vahel

Lüdingshausen-Wulff saabus Liivimaale [[Vestfaal]]ist 1510. aasta paiku ning liitus peagi [[Liivi ordu]]ga. Aastatel [[1532]]–[[1533]] oli ta [[Tallinn]]a [[linnusekomtuur]] (''Hauskomtur''), seejärel oli ta samas ametis ühes teises Liivi ordu linnuses, kuid pole teada, täpselt millises. [[1540]]. aastal sai tast [[Kandava]] foogt, [[1550]]. aastal aga Maasilinna foogt. [[1561]]. aastal, ordu alistumisel [[Poola]]le, keeldus Lüdinghausen-Wulff [[Maasilinna foogtkond]]a käest andmast, väites, et see on tema isiklik valdus. Ta püüdis Maasilinna Taanile ([[hertsog Magnus]]ele) maha müüa ning nimetati [[1562]]. aasta lõpus Taani alade asehalduriks Saare-, Lääne- ja Kuramaal. Reaalset võimu tal ilmselt polnud, sest ametist lahkunud [[Diedrich Behr]]i asemel saabus Taanist Saaremaale uueks asehalduriks [[ChristianChristoffer Valkendorf]]. [[1564]]. aastal läks Maasilinn lõplikult taanlastele. Lüdinghausen-Wulff jäi endiselt Maasilinna alade valitsejaks, ent kuna [[1563]]. aastal oli puhkenud [[Põhjamaade Seitsmeaastane sõda]], siis ei suutnud taanlased vanale foogtile raha ära maksta ning lisaks sellele pidi too ka oma valduste kaitsmist omast taskust finantseerima. [[1568]]. aastaks oli tal raha otsas ning Maasilinn langes veel samal aastal rootslaste kätte. [[1570]]. aastal lahkus Lüdinghausen-Wulff Saaremaalt, olles nimetatud juba endiseks asehalduriks. Oma ülejäänud elu elas ta vaesunud ja kibestunud mehena, olles sugulaste ülalpeetav. Pärast tema surma püüdsid tema sugulased Taanilt raha kätte saada, kuid ilmselt edutult.