Nigol Andresen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
==Poliitiline tegevus==
Nigol Andresen valiti [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] noortesektsiooni [[Eesti Noorsotsialistlik Liit|Eesti Noorsotsialistliku Liidu]] esimeheks. Nigol Andresen oli [[V Riigikogu]] saadik, aastatel 1932–1937, [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] ja 1934. aasta märtsist [[Marksistlik Töörahva Ühendus|Marksistliku Töörahva Ühenduse]] rühmas. N. Andresen korraldas töölisametiühingute tegevust, oli [[Eesti Tööliste Keskliit|Eesti Tööliste Keskliidu]] ja [[Eesti Tööliste Haridusliit|Eesti Tööliste Haridusliidu]] juhatuse liige.
Andresen oli vasakpoolse maailmavaatega haritlane, kes pettus aja jooksul üha enam Eesti Vabariigis ja osales vasakpoolsete erakondade ridades ka poliitikas. [[Vaikiv ajastu|Vaikival ajastul]] määrati talle mitu korda riigivastase agitatsiooni eest trahve. Siiski ei soovinud Andresen ilmselt Eesti liitmist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]], tema ideaaliks oli pigem euroopalik sotsiaaldemokraatia.
===1940. aasta [[juunipööre]]===
Aastal [[1940]] sai ta [[Johannes Varese valitsus]]e [[välisminister|välisministriks]]. Ta isegi tunnistas, et tal pole sel alal mingeid kogemusi, ent [[Andrei Ždanov]]i käsku tuli kuulata. Ministrina vallandas Andresen [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi [[Jüri Jaakson]]i, sest too keeldus välismaal asuvaid Eesti kullavarusid Nõukogude Liidule üle andmast. Kui Eesti Nõukogude Liidu poolt annekteeriti, sai Andresenist [[28. august]]il 1940 [[Eesti NSV hariduse rahvakomissar
Nigol Andresen oli ka aastatel 1940 kuni 1946 [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] esimehe asetäitja.
===Teine maailmasõda===
[[1941]]. aastal põgenes ta Venemaale ja oli üks [[Jaroslavli kunstiansamblid|Jaroslavli kunstiansamblite]] peaalgatajaid.
===Tegevus pärst 1944. aastat=== Pärast sõda Eestisse tagasi tulles töötas Andresen Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjana ja [[1946]]–[[1949]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitjana. Kui nõukogude võim asus hävitama raamatuid, mis talle ideoloogiliselt, faktoloogia, autorite või raamatutes mainitud isikute poolest ei sobinud, siis Andresen mitte ainult ei püüdnud Eesti raamatukogusid kaitsta, vaid kaitseski, seda vaiksel moel, millest kuigi palju kirjalikke jälgi ei jäänud.<ref>[[Piret Lotman]]. "Nigol Andresen ja Eesti raamatukogud sõjajärgsel ajal." – [[Tuna]] 2007, nr. 4, lk.79.</ref> ===EKP KK VIII Pleenum ja langus===
Nigol Andresen langes [[1950]] [[
Pärast vabanemist ja naasemist Eestisse tõmbus ta avalikust elust tagasi.
Nigol Andresen tegeles kirjandusteadlase ja kriitikuna, avaldas hulga [[monograafia]]id.
== Teosed ==
| |||