Narva Jaani kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
18. rida:
[[1704]]. aastal vallutas [[Peeter I]] Narva. Kirik muudeti [[vene õigeusu kirik]]uks ning pühitsetakse [[Aleksander Nevski]]le ja antakse [[Narva polk|Narva polgu]] kirikuks, ning toimib õigeusu kirikuna kuni [[29. juuni]]ni [[1708]], mil jumalateenistused viiakse üle avatud [[Narva Issandamuutmise katedraal|Issandamuutmise katedraali]], mis enne Narva vallutamist oli kuulunud saksa kogudusele ja kandis neil aastatel nime [[Narva Jeruusalemma Johannese kirik]] ehk Jaani kirik. Toomkirik aga suletakse.
[[1718]]. aastal lubatakse [[1708]]. aastal küüditatutel sakslastel ja rootslastel tagasi Narva tulla. Kuna saksa kogudusel puudub kirik antakse [[1733]]. aastal kirik üle luterlikule saksa kogudusele ning [[1734]]. aaastal peale remonti pühitsetakse pastor [[Caspar Matthias Rodde]] poolt '''Ristija Johannese kirikuks''' ehk saksa '''Jaani kirikuks'''.
Uuemates ajaloo kirjutistes on levima hakkanud viga kiriku nimes, nimelt: Narva saksa Jaani kirik ei ole kunagi olngud ''Püha apostel Johannese kirik''. Aleksander Nevski kirik, endine Toomkirik, pühitseti ümber Ristija Johannese nime kandvaks kirikuks, vt H.J.Hansen "Geschichte der Stadt Narva" 1858.''
| |||