Kirjakeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
panin keelekorralduse termini artiklisse, sellest tuleks pikemalt rääkida |
||
9. rida:
Kui kõnekeelt on raske reeglistada, siis kirjakeele arengut teadlikult suunata on palju lihtsam. Suuresti teevad seda [[sõnaraamat]]ud, millel ei ole enamasti siiski seadusega kehtestatud normeerivat jõudu. Enamikus keeltes tugineb kogu [[keelekorraldus]] ühiskondlikele pooleldi vabatahtlikele normidele: teatud keelekasutust peetakse teatud sotsiaalsetes rollides ja situatsioonides aktsepteeritavaks ning mõningaid variatsioone välistatuteks.
Mõnes riigis suunatakse keele arengut ka ametlike institutsioonide kaudu ([[keelekorraldus]]), korraldades vahel isegi [[keelereform]]e. Kirjakeele normi nimetatakse [[õigekeelsus]]eks. Eesti kirjakeelt normeerib [[õigekeelsussõnaraamat]] (ÕS), mida Eesti valitsuse ülesandel koostab [[Eesti Keele Instituut]].
==Välislingid==
| |||