Poola aeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teisaldas lehekülje Poola aeg Liivimaal ümbersuunamisega pealkirja Poola aeg alla |
|||
14. rida:
[[1570]] puhkes sõda Rootsi ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, pärast seda kui [[Ivan IV]] oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada. Moskva tsaaririigi peajõud olid suunatud [[Poola Kuningriik|Poola Kuningriigi]] ning [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigi]] vastu, kes [[1569]]. aastal ühinesid [[personaalunioon]]i alusel valitsetatavaks [[Rzeczpospolita]]ks.
[[Liivimaa]]l üritas Moskva tsaaririik rajada endast [[vasall|vasallisõltuvuses]] [[Liivimaa Kuningriik]]i keskusega [[Põltsamaa]]l, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog [[Magnus]]e, andes oma lähisugulase
Magnus, kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas otsustavat toetust, piiras 1570-[[1571|71]] Moskva väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Moskva-vastast ülestõusu üritati [[Tartu]]s, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud [[küüditamine|küüditati]] Moskva Tsaaririiki. [[1573]] alustasidMoskva tsaaririigi väed taas pealetungi ja vallutasid [[Paide]], [[1575]] [[Pärnu]], [[1576]] [[Haapsalu]]. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn.
20. rida:
1575. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola, kus troonile oli tõusnud [[kuningas]] [[Stefan Bátory]].
[[1577]] toimus suur Tallinna piiramine, kuid moskoviidid löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis [[Ivo Schenkenberg]]i [[
[[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|left|555px|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
26. rida:
Samal aastal vallutasid poolakad [[Pihkva]] ning rootslased [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel Paide, [[Rakvere]] ja [[Narva]]. [[1582]] sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Poolaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ning [[10. august]]il [[1583]]. Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Poolale.
[[1584]]. aastal suri Moskva tsaaririigi tsaar [[Ivan IV]]. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond – nii vaenuvägede röövimise kui kohalike [[siss]]ide ja [[marodöör]]ide käes. [[1561]], [[1566]] ja [[1571]] laastas maad ka [[katk]]uepideemia. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa [[linn]]u, [[alev]]eid, [[linnus]]eid, [[mõis]]aid ja [[küla]]sid olid ahervaremetes.
==[[Rzeczpospolita]] valdused Lõuna-Eestis==
| |||