Kodanikuühiskond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
redir --> kolmas sektor |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Kodanikuühiskond, ka kodanikeühiskond'''. 1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas – seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend [[Kolmas_sektor|kolmas sektor]].
Kodanikuühiskonna tähtis osa on [[Kolmas_sektor|mittetulundussektor]], aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. – seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele.
2) Termini teine tähendus on [[ühiskond]], kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja äriselust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, sh. mittetulundussektor (vt. esimest definitsiooni).
3) Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni ([[EKAK]]) definitsiooni järgi mõistetakse kodanikuühiskonna all “inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone”. Ingliskeelse termini civil society (vahel ka civic society) sõnasõnaline vaste; tõlkena on vahel kasutusel ka tsiviilühiskond.
| |||