Georg Johann von Staal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
[[ImagePilt:Stal 2 Egor Fyodorovich.jpg|thumb|Georg Johann von Staal. [[George Dawe]]' maal.]]
'''Georg Johann von Staal''' (venepäraselt '''Егор Федорович Сталь''') ([[28. oktoober]] [[1777]] [[Ingliste mõis]] – [[11. aprill]] [[1862]] [[Tallinn]]) oli [[baltisakslased|baltisakslasest]] [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväelane.
 
Georg Johann sündis Ingliste, [[Hõreda mõis|Hõreda]], [[Pae mõis|Pae]] ja [[Raikküla mõis]]niku [[Friedrich von Staal]]i ja Margarethe Elisabeth von Focki pojana.
 
Ta alustas teenistust [[1. jaanuar]]il [[1785]] ihukaardiväe ratsapolgu [[asevahtmeister|asevahtmeistrina]]. [[1792]]–[[1794]] sõitis ta vabatahtlikuna [[mitšman]]ina kolmel laeval.
Ta võttis osa [[1812]]. aasta Vene-Prantsuse sõjast, ning sai [[1813]]. aastal [[kindralmajor]]i auastme. Staali autasustati Püha Georgi IV klassi, Püha Vladimiri III klassi ja Püha Anna II klassi ordeniga. Samuti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] [[Punase Kotka orden]]i teise klassi ning [[Rootsi]] [[Mõõgaorden]]iga.
 
1. jaanuaril [[1796]] asus ta [[kapten]]i auastmes teenima [[Astrahan]]i 12. [[grenader]]ipolgus. [[1802]] lasti ta [[alampolkovnik]]u auastmes [[eru|erru]], aga võeti juba järgmisel aastal tagasi teenistusse.
 
[[1805]] sõdis ta [[Prantsusmaa]] vägedega [[Amstettini lahing|Amstettini]], [[St. Pölteni lahing|St. Pölteni]], [[Schöngrabeni lahing|Schöngrabeni]] ja veel mõnes lahingus. Schöngrabeni lahingu eest pälvis ta Püha Vladimiri IV klassi ordeni. [[1806]]–[[1807]] sõdis ta [[Golymini lahing|Golymini]], [[Preußisch-Eylau lahing|Preußisch-Eylau]], [[Gutstadti lahing|Gutstadti]] ja [[Heilsbergi lahing]]us. [[12. detsember|12. detsembril]] 1807 viidi ta üle Pavlodari 2. husaaripolku. [[13. august]]il [[1811]] sai ta [[polkovnik]]uks.
 
[[1812]] juhatas ta Lubeni 8. husaaripolku, mis kuulus [[Fabian Osten-Sacken]]i juhitavasse 3. tagavara-luurearmee koosseisu. Ta osales [[Kobrini lahing|Kobrini]] ja [[Gorodetšno lahing]]us. [[22. november|22. novembril]] 1812 pälvis ta Georgi IV klassi ordeni. Ta osales sõjategevuses [[Brest-Litovsk]]i, [[Slonim]]i ja [[Vilnius]]e all ning [[Berezina lahing]]us. [[1813]] osales ta [[Magdeburg]]i ja [[Wittenberg]]i piiramisel, [[Großbeereni lahing|Großbeereni]] ja [[Dennewitzi lahing]]us ning vaenlase jälitamises [[Torgau]]ni. [[15. september|15. septembril]] 1813 omistati talle [[kindralmajor]]i auaste. Ta osales [[Rahvastelahing]]us ning [[Münster]]i ja [[Amsterdam]]i vallutamises. [[25. detsember|25. detsembril]] [[1815]] määrati ta 4. tragunidiviisi ülemaks, aga juba [[17. veebruar]]il [[1816]] läks ta haiguse tõttu erru.
 
Ta võttis osa [[1812]]. aasta Vene-Prantsuse sõjast, ning sai [[1813]]. aastal [[kindralmajor]]i auastme. Staali autasustati Püha Georgi IV klassi, Püha Vladimiri III klassi ja Püha Anna II klassi ordeniga. Samutija [[teemant]]itega [[kuld]][[mõõk|mõõgaga]] [[vaprus]]e eest, samuti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaa]] [[Punase Kotka orden]]i teise klassi ning [[Rootsi]] [[Mõõgaorden]]iga.
 
Tema portree asub [[Ermitaaž]]i Isamaasõja galeriis.