Per Banér: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
pilt juurde
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Perbaner.bmp|thumb|Per Banér]]
'''Per Gustafsson Banér''' (ka Peter (Peder) Baner; [[28. juuni]] [[1588]] [[StockholmDjursholm]] – [[13. juuli]] [[1644]] [[Stockholm]]) oli [[Rootsi]] riigitegelane.
 
Ta oli riiginõuniku, marssali, [[Djursholmi loss|Djursholm]]i ja [[Ekenäsi loss|Eknäs]]i härra, [[Läänemaa]] [[Vana-Virtsu mõis|Virtsu]] mõisaomaniku [[Gustaf Axelsson Banér]]i (1547–1600) ja Stegeholmi ja Västerviki krahvinna Christina Svantesdotter Sture (1559–1619) poeg, Riia kuberneri [[Svante Gustafsson Banér|Svante Banér]]i (1583–1628), riigimarssal [[Axel Gustafsson Banér|Axel Banér]]i (1594–1642) ja feldmarssal [[Johan Gustafsson Banér|Johan Banér]]i (1596–1641) vend.
Ta oli [[Gustaf Axelsson Banér]]i poeg ja [[Johan Banér]]i vend.
 
[[1611]] sai temast kuningas [[Gustav II Adolf]]i kammerhärra, [[1617]] riigikammernõunik, [[1621]] kuningliku majesteedi sõjakomissar [[Liivimaa]]l, 22. augustist [[1622]] [[Tallinn]]a ja kogu [[Eestimaa]] maavanem ja samal aastal [[Jelgava]]s ka Poola-Rootsi kahe aastase [[Miitavi rahu|vaherahu]] sõlmimise komissar.
[[1622]] oli ta [[Eestimaa kubernerid|Eestimaa kuberner]] ning [[1625]] sai ta [[riiginõunik]]uks.
 
[[1624]] oli ta täieõiguslik [[Eestimaa kuberner|Tallinna ja Eestimaa kuberner]], sai [[1625]] [[riiginõunik]]uks, [[1626]] kantseleinõunikuks ja oli [[1627]]. aastast [[Öland]]i ja [[Östergötlandi maakond|Östergötland]]i [[laaman]].
Per Banér päästis [[Kalmari sõda|Kalmari sõja]] ajal [[Gustav II Adolf]]i elu, kui see oma hobusega läbi jää vajus. Seetõttu oli ta aasta pärast toimunud Gustav II Adolfi kroonimispidustuste aukülaline.
 
Per Banér päästis [[Kalmari sõda|Kalmari sõja]] ajal [[Gustav II Adolf]]i elu, kui see oma hobusega läbi jää vajus. Seetõttu oli ta aasta pärast[[1617]] toimunud Gustav II Adolfi kroonimispidustuste aukülaline ja löödi samas ka [[rüütel|rüütliks]].
==Välislingid==
 
20. detsembril [[1651]] said tema järeltulijad [[vabahärra]]tiili ja immatrikuleeriti vabahärrasuguvõsa Nr.22 all [[Rootsi rüütelkonda]].<ref>[[Anders Anton von Stiernman]]: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA79 lk. 78-79]</ref>
*[http://runeberg.org/nfbb/0451.html Elulugu] [[Nordisk familjebok]] ([[rootsi keel]]es)
 
*[http://runeberg.org/sbh/banerper.html Per Banér] [[Svenskt biografiskt handlexikon]]is (rootsi keeles)
==Perekond==
1615. aastal abiellus ta Hebla Flemingiga (surn. 1639), kes oli Viki (Wijk) ja [[Lemlahdensaari]] [[Kuitia]] (Qvidja, Qwidia) mõisniku vabahärra [[Klas Eriksson Fleming|Claes Fleming]]i (1535–1597) ja vabaproua [[Ebba Gustavsdotter Stenbock]]i (surn. 1614) tütar, riigimarssali ja Torpa vabahärra [[Gustav Olofsson Stenbock]]i (1504–1571) tütretütar.<ref name="Stiernman"> [[Anders Anton von Stiernman]]: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 1, Stockholm 1835 [http://books.google.ee/books?id=hJM-AAAAcAAJ&pg=PA285 lk. 285-286]</ref> Abielust sündisid:<ref>http://www.adelsvapen.com/genealogi/Banér_nr_22#TAB_15</ref>
*Ebba (sünd. 1616),
*Kerstin (1617–1674),
*[[Gustaf Persson Banér]] (1618–1689), [[Läänemaa]] [[Vana-Varbla mõis|Varbla]] (Werpel) mõisaomanik, sõjanõunik, riiginõunik (1651), feldmarssal (1658), Skåne, Hallandi ja Blekinge kindralkuberner (1664)
*Margareta (1619–1680), Biby mõisniku, riiginõuniku ja admirali [[Claes Nilsson Stiernsköld]]i (sünd. 1617–1676) kolmas abikaasa<ref>Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1, 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA81,M1 lk. 81]</ref>
*[[Claes Pedersson Banér]] (1620–1675), Ekenäsi mõisnik, maavanem, riigijäägermeister (1664), Cronebergi vabapreili Ebba Sparre (1630–1666) abikaasa; riiginõuniku, [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] (1631) ja [[Göta õuekohus|Göta õuekohtu]] (1646) presidendi ja vabahärra [[Peder Eriksson Sparre|Per Sparre]] (1592–1647) väimees
*Nils, vallalisena surnud rittmeister, [[Kuitia]] (Qidia; Qvidja), [[Läänemaa]] [[Vana-Varbla mõis|Varbla]] (Werpel) ja [[Vana-Virtsu mõis|Virtsu]] mõisaomanik
*Johan, 1642. aasta [[Leipzigi lahing (1642)|Leipzigi lahing]]us (ka Teine Breitenfeldi lahing) hukkunud kapten
*Svante (surn. 1658), Eknäsi ja Tuna mõisnik, hukkus [[Taani-Rootsi sõda (1658–1660)|Karl X Gustavi teise Taani sõja]] [[Kopenhaageni piiramine|Kopenhaageni piiramise]]l
 
===Sugupuu===
{{Sugupuu
|nimi=Per Banér
Ta oli|isa= [[Gustaf Axelsson Banér]]i poeg ja [[Johan Banér]]i vend.</br>(1547–1600)
|isaisa= [[Axel Nilsson Banér]]</br>(1513–1554)
|isaisaisa=[[Nils Eskilsson (Banér)]] (u. 1480–1520)
|isaisaema=[[Ingeborg Larsdotter (Tott)]]</br> Laurentz Axelssoni (Tott) († 1483) tütar
|isaema= [[Margareta Pedersdotter Bielke]] </br>(1510–1557)
|isaemaisa= [[Peder Turesson Bielke]] (u.1470–1520)
|isaemaema= [[Karin Nilsdotter]] (u.1470–1520)
|ema= Krahvinna [[Kristina Svantesdotter Sture|Kristina Sture]] </br>(1559–1619)
|emaisa= Krahv [[Svante Stensson Sture|Svante Sture]] </br> (1517–1567)
|emaisaisa= [[Sten Sture noorem]] ([[Natt och Dag]]) (1493–1520)
|emaisaema= [[Kristina Nilsdotter Gyllenstierna]] (1494–1559)
|emaema= [[Märta Eriksdotter Leijonhufvud]]</br> (1520–1584)
|emaemaisa= [[Erik Abrahamsson (Leijonhufvud)]] (hukati 1520)
|emaemaema= [[Ebba Eriksdotter (Vasa)]] († 1549)
}}
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
 
*[[Nordisk familjebok]], 1904, [http://runeberg.org/nfbb/0451.html Elulugu]veerg [[Nordisk familjebok]833-835] ([[rootsi keel]]es)
*[[Svenskt biografiskt handlexikon]], 1906, [http://runeberg.org/sbh/banerper.html lk. 60-61] (rootsi keeles)
 
{{algus}}
17. rida ⟶ 54. rida:
{{lõpp}}
 
{{DEFAULTSORTJÄRJESTA:Banér, Per}}
[[Kategooria:Rootsi inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1588]]