Nõukogude armee: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot lisas: stq:Roode Armee |
|||
16. rida:
Sõjaväeosade moodustamise aluseks oli vabatahtlik astumine neisse, kui palgaarmeesse<ref>[http://www.grwar.ru/library/Mil-Collect-II/MCII_05.html "Воспоминания и мысли о жизни и службе в Ямбургском отряде Красной армии в марте-апреле 1918 г." http://www.grwar.ru/persons/persons.html?id=426 [[Dmitri Parski]] ]</ref>, sõdurid olid täielikul ülalpidamisel ning said 50 rubla tasu, mis tõusis 18. aasta keskel 150 rublale, pereinimesed said 250 rubla<ref>[http://dialogdima.narod.ru/vov/vir/all.html, "Воспоминания и размышления" - Г.К.Жуков.[[Georgi Žukov]]]</ref>. Maikuuks [[1918]]. aastal oli sellisel vabatahtlikkuse printsiibi alusel Nõukogude Venemaa Punaarmee suuruseks 306 060 inimest<ref>"Военно-исторический журнал" - №8-2007г. lk. 35 Мовчин Н. Комплектование Красной армии. (Исторический очерк). Штаб РККА. Управление по исследованию и использованию опыта войн. Издание Военной типографии Управления делами Наркомвоенмор и РВС СССР. 1926. 292 с.</ref>.
1918. aasta esimesel poolel hakkas [[Venemaa Nõukogude Vabariik]] sõjakomissar [[Lev Trotski]] juhtimisel taastama sõjaväge, kasutades selleks [[Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee|Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee]] [[22. aprill]]il [[1918]] dekreeti "Kohustuslikust sõjaväelisest väljaõppest" ("''Об обязательном обучении военному искусству''") ja dekreeti [[29. mai]]st [[1918]] "Sunduslikust teenistusse asumisest Töölis-Talupoegade Punaarmeesse" (''О принудительном наборе в Рабоче–Крестянскую Красную армию'')<ref>"Военно-исторический журнал" - №2 - 2006г. lk. 66 http://www.mil.ru/info/1068/11278/11845/25231/23849/index.shtml</ref>, mille kohaselt kõik tsaari-Venemaa ohvitserid olid kohustatud ilmuma teenima Punaarmeesse, tabatud mitteilmujaid karistati [[punane terror|punase terror]]i korras [[Sõjatribunal]]ide poolt mahalaskmisega. [[Bolševik]]ud organiseerisid erikomisjoni Lev Glezarovi juhtimisel. Komisjoni töö tulemusel võeti kuni augustini 1920 "sõjaliste spetsialistidena" Punaarmee teenistusse 10 300 endist tsaariarmee [[ohvitser]]i, 214 000 [[allohvitser]]i, ning mõned [[kindral]]id - 200 000 tsaariarmee ohvitserist oli 75 000 Punaarmee teenistuses<ref>[http://www.ronl.ru/istoriya_gosudarstvo_i_pravo/1417.htm, Гражданская война]</ref>. Teenistusse Punaarmees sunniti vana Venemaa Keisririigi 775 kindralit ja 1726 [[kindralstaabi ohvitser]]i. Vana keisriarmee ohvitserkond moodustas 85% rinnete juhatajatest; 82% armeede juhatajatest; 90% armeede staabiülematest; 70% diviiside ülematest. Teenistusse Punaarmees sunniti ka kaks [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium#Juhid ja struktuur|keisririigi sõjaministrit]] [[Aleksei Polivanov]] ja [[Dmitri Šuvajev]] ja Kerenski valitsuse sõjaminister А. Verhovski.
6. septembril 1918 moodustati [[Vabariigi Revolutsiooniline
Esialgne kavatsus formeerida Punaarmee vabatahlikuse alusel kasutades loosungit "Sotsialistlik Isamaa on hädaohus!" ("''Социалистическое Отечество в опасности!''") luhtus. Punaarmee formeerimiseks mindi kiiresti üle mobilisatsioonile. Samuti keelati endiste säilinud tsaariarmee polkude (nagu Preobraženski, Semjonovi jt polk) laialisaatmine. 29. mail 1918 kuulutati välja üldine sõjaveäekohustus 18–40 aastastele meestele. 1918. aasta suvel muudeti väeosa komandörid määratavateks, seni oli komandöri kohatäitja olnud väeosa poolt valitav.
| |||