Redaktsioon: 17. veebruar 2010, kell 15:11 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. veebruar 2010, kell 02:11 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[~~File~~Pilt:Gas chromatograph.png\|300px\|thumb\|Gaasikromatograafilise seadme ~~skemaatiline ehitus~~skeem. Näha on kandegaasi balloon, ~~gaasi voolu~~gaasivoolu regulaator, proovi sisestus aurustisse, kolonn ja termostaat selle ümber, detektor, gaaside väljumine ning isekirjutaja, mis registreerib kromatogrammi.]] [[~~File~~Pilt:GC with open door.jpg\|300px\|thumb\|Gaasikromatograaf termostaadi avatud uksega, kus on näha kapillaarkolonn]] '''Gaasikromatograafia''' (GC) on [[kromatograafia]] meetod [[lenduvus\|lenduvate]] ühendite segu lahutamiseks. Gaasikromatograafia meenutab [[fraktsioneeriv destillatsioon\|fraktsioneerivat destillatsiooni]], sest mõlemad protsessid eraldavad komponente nende segust peamiselt nende [[keemistemperatuur]]i (või auru [[rõhk\|rõhu]]) erinevuse põhjal. Erinevus seisneb selles, et fraktsioneerivat destillatsiooni kasutatakse ainete eraldamiseks väga suures koguses, aga gaasikromatograafiat kasutatakse palju väiksemates, mikrokogustes. '''Gaasikromatograafia''' (GC) on [[kromatograafia]] meetod [[lenduvus\|lenduvate]] ühendite segu lahutamiseks, kus kasutatakse kandegaasi ([[vesinik\|H<sub>2</sub>]], [[lämmastik\|N<sub>2</sub>]], [[heelium\|He]], [[argoon\|Ar]]) voolu ainete segu kromatograafilisest [[täidiskolonn]]ist või kapillaarkolonnist läbivoolutamiseks. Lahutatav proov viiakse aurustisse ning sealt edasi kolonni gaasilisel kujul kandegaasi vooluga. Seega saab sel meetodil lahutada aineid, mis aurustuvad ilma lagunemiseta. Gaasikromatograafilisi meetodeid rakendatakse põhiliselt analüütilistel, harvem ka preparatiivsetel eesmärkidel. Vastavaid seadmeid nimetatakse gaasi[[kromatograaf]]ideks.▼ ▲~~'''Gaasikromatograafia''' (GC) on [[kromatograafia]] meetod [[lenduvus\|lenduvate]] ühendite segu lahutamiseks, kus~~Gaasikromatograafias kasutatakse kandegaasi ([[vesinik\|H<sub>2</sub>]], [[lämmastik\|N<sub>2</sub>]], [[heelium\|He]], [[argoon\|Ar]]) voolu ainete segu kromatograafilisest [[täidiskolonn]]ist või kapillaarkolonnist läbivoolutamiseks. Lahutatav proov viiakse aurustisse ~~ning~~ja sealt edasi kolonni gaasilisel kujul kandegaasi vooluga. Seega saab sel meetodil lahutada aineid, mis aurustuvad ilma lagunemiseta. Gaasikromatograafilisi meetodeid rakendatakse põhiliselt analüütilistel, harvem ka preparatiivsetel eesmärkidel. Vastavaid seadmeid nimetatakse gaasi[[kromatograaf]]ideks. Kromatograafi töö tulemusi registreerivat seadet nimetatakse [[kromatogramm]]iks. Kõige efektiivsemateks ja enamkasutatavateks on osutunud '''gaasi-vedelikukromatograafia''' (GLC) meetodid (tihti nimetatakse ka neid lihtsustatult gaasikromatograafia), kus ainete lahutamine toimub pikas klaasist või kvartsist '''kapillaarkolonnis''' (siseläbimõõduga mõni kümnendik millimeetrit ja pikkusega 10 – 50 m), mille sisepind on kaetud sobiva vedeliku (statsionaarne faas) õhukese kihiga. Selleks võivad olla mitmesuguse polaarsusega raskestilenduvad termiliselt püsivad vedelikud, nagu polüsiloksaanid, polünitriilid, polüalkoholid jt. Gaasi-vedelikukromatograafia on üks [[jaotuskromatograafia]] meetod.▼ ▲Kõige ~~efektiivsemateks~~tõhusamateks ja ~~enamkasutatavateks~~enimkasutatavateks on osutunud '''gaasi-vedelikukromatograafia''' (GLC) meetodid (tihti nimetatakse ka neid lihtsustatult ~~gaasikromatograafia~~gaasikromatograafiaks), kus ainete ~~lahutamine~~eraldamine toimub pikas klaasist või kvartsist ~~'''kapillaarkolonnis'''~~[[kapillaarkolonn]]is (siseläbimõõduga mõni kümnendik millimeetrit ja pikkusega ~~10 – 50~~10–50 m), mille sisepind on kaetud sobiva vedeliku (statsionaarne faas) õhukese kihiga. Selleks võivad olla mitmesuguse polaarsusega ~~raskestilenduvad~~rasklenduvad termiliselt püsivad vedelikud, nagu polüsiloksaanid, polünitriilid, polüalkoholid jt. Gaasi-vedelikukromatograafia on üks [[jaotuskromatograafia]] meetod. Gaasikromatograafias võib osutuda vajalikuks aine polaarsuse, lenduvuse või stabiilsuse varieerimine [[derivatiseerimine\|derivatiseerimisega]]. ▼ ▲Gaasikromatograafias võib osutuda vajalikuks aine polaarsuse, lenduvuse või stabiilsuse varieerimine [[derivatiseerimine\|derivatiseerimisega]]. == Ajalugu == Kromatograafia ajalugu algab aastast [[1903]], vene teadlase [[Mihhail Tsvet]]i tööst. Saksa tudeng Fritz Prior töötas [[1947]] välja tahkise-gaasikromatograafia. [[Archer John Porter Martin]], kes pälvis [[Nobeli preemia]] oma osa eest vedeliku-vedelikukromatograafia ([[1941]]) ja paberikromatograafia ([[1944]]) väljatöötamise eest, pani aluse gaasikromatograafia arengule ja hiljem ka vedeliku-gaasikromatograafiale ([[1950]]). ==Vaata ka== [[Kromatograafia]] [[Kromatograaf]] [[Kromatogramm]] [[Retentsiooniindeks]] *[[Detektor]] {{commonskat\|Gas chromatography\|Gaasikromatograafia}} ▼ ▲{{commonskat\|Gas chromatography\|~~Gaasikromatograafia~~Gas chromatography}} [[Kategooria:Analüütiline keemia]] [[bs:Gasna hromatografija]]

Gaasikromatograafia: erinevus redaktsioonide vahel