Redaktsioon: 30. november 2009, kell 12:12 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust parandasin ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. detsember 2009, kell 20:54 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 898 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~{{ToimetaAeg\|kuu=veebruar\|aasta=2007}}~~ {{Järv \| järve_nimi = Titicaca järv 7. rida ⟶ 6. rida: \| valgala_riigid = [[Peruu]] ja [[Boliivia]] \| suubuvad = \| voolab_välja = [[Desaguadero]] \| järve_pindala = 8372 km² \| suurim_pikkus = 190 km 16. rida ⟶ 15. rida: }} [[Pilt:Lake Titicaca map est.png\|thumb\|Titicaca järve kaart]] [[Pilt:Titikaka_Uros.jpg\|thumb~~\|left~~\|Urose tehissaared]]▼ '''Titicaca järv''' on ~~suur~~[[Lõuna-Ameerika]] suurim [[järv]]. See asub [[Peruu]] ja [[Boliivia]] piiril. Titicaca järv asub [[Andid]]es [[Altiplano]] tasandiku põhjaosas. Järve lääneosa kuulub Peruu [[Puno piirkond]]a, idaosa Boliivia [[La Pazi departemang]]u. ~~== Iseloomustus ==~~ Titicaca järve pindala on 8372 km², suurim pikkus on 190 km ja suurim laius 80 km. Järve suurim sügavus on 281 m, keskmine sügavus 107 m ja maht 893 m³. Järv on väga sopiline, tema kaldajoone pikkus on 1125 km. Järves on rohkem kui 42 [[saar]]t, neist osa tehislikud. ~~Titicaca järv on 8372 km² pindalaga [[Lõuna-Ameerika]] suurim järv.~~ Järv jaguneb kahte ossa, mida eraldab kõige kitsamas kohas kõigest 800 meetrit lai Tiquina [[väin]]. See jagab järve kahte ossa. Suuremat osa nimetatakse Suureks järveks (''Lago Grande'') ja Chucuito järveks; selle keskmine sügavus on 135 meetrit ja suurim sügavus on 284 meetrit. Väiksemat osa nimetatakse [[Wiñaymarka]]ks (''Lago Huiñaymarca'') ja Väikeseks järveks (''Lago Pequeño''); selle keskmine sügavus on 9 meetrit ja suurim sügavus on 40 meetrit. ~~[[1862]]. aastal lasti seal vette [[aurulaev]], mis ühtlasi tegi järvest maailma kõige kõrgemal asuva laevatava järve. Järv paikneb merepinnast 3812 m kõrgusel.~~ Järve [[valgla]] hõlmab 58 tuhat km². Järve voolab sisse 27 jõge, millest vooluhulga järgi suurimad on alates suurimast Ramis, Coata, Ilave, Huancané ja Suchez. Need jõed toituvad [[vihm]]aveest ja Altiplanot ümbritsevate [[liustik]]e sulamisveest. ~~Järve Peruu-poolses osas asuvad [[pilliroog\|pilliroost]] tehislikud saared [[Urose saared]].~~ Väljavool toimub Boliivias asuva [[Desaguadero]] jõe kaudu [[Poopó]] järve, kust enam edasist väljavoolu ei ole. Desaguadero jõgi on laevatatav üksnes väikeste veesõidukitega. Tema vooluhulk on kümnendik Titicaca järve sisse voolava vee hulgast, ülejäänud vesi lahkub järvest [[aurumine\|aurumise]] kaudu. Aurumist soodustavad järve suur kõrgus merepinnast, intensiivne päikesekiirgus ja järve kohal puhuvad tugevad [[tuul]]ed. ~~Järve Boliivia-poolses osas asub [[Isla del Soli saar]], kus pärimuse järgi olevat jumalad maale tulnud, et luua [[inkad]]e [[dünastia]] ja jagada kohalikele rahvastele tarkusi.~~ Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad [[allikas\|allikad]]. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 10–11 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C. Talvel (juunist septembrini) segunevad intensiivselt järve pinnal ja põhjas olevad veekihid. Järve, kus selline veekihtide segunemine toimub, nimetatakse [[monomiktiline järv\|monomiktiliseks järveks]]. ~~== Loodus ==~~ Järve eripära tõttu asustab järve ja selle kaldaalasid mitmed [[endeem]]sed loomaliigid. Näiteks lennuvõimetu [[titicaca pütt]] ja ainult selles järves elav [[konn]]aliik, mis on [[kohastumus]]eks järve madalale [[hapnikusisaldus]]ele kasvatanud väga kortsulise naha (suurem nahapind aitab järveveest paremini hapnikku omastada).▼ ▲Järve ~~eripära tõttu asustab järve~~ ja selle kaldaalasid ~~mitmed~~asustavad mitu [[endeem]]~~sed~~set ~~loomaliigid.~~loomaliiki, ~~Näiteks~~näiteks lennuvõimetu [[~~titicaca~~titikaka pütt]] ja ainult selles järves elav [[konn]]aliik, mis on [[kohastumus]]eks järve ~~madalale~~madala [[~~hapnikusisaldus~~hapnik]]~~ele~~usisaldusega ~~kasvatanud~~omandanud väga kortsulise naha (suurem nahapind aitab järveveest paremini hapnikku omastada). ~~== Vaata ka ==~~ * [[Aimarad]] Järve Peruu-poolses osas asuvad tehislikud ujuvsaared [[Urose saared]]. Neid on umbes 42 ja need on tehtud [[totora-pilliroog\|totora-pilliroost]], mis kasvab järve madalikel. Saared valmistasid [[uru indiaanlased]] kaitseks vaenlaste eest: hädakorral võis nendega mööda järve minema sõita. Paljudel saartel on vaenlaste avastamiseks [[vahitorn]]id, mis on samuti pilliroost ehitatud. Tänapäeval elavad saartel endiselt indiaanlased ja saared on turismiatraktsioon. * [[Isla del Sol]] * [[Urose saared]] Järve Boliivia-poolses osas asub [[Isla del Sol]]i saar (tõlkes 'Päikesesaar'), kus pärimuse järgi olevat päikesejumal sündinud, et luua [[inkad]]e [[dünastia]] ja jagada kohalikele rahvastele tarkusi. Tänapäeval on saarel umbes 180 hoone varemed, mis enamjaolt pärinevad [[15. sajand]]ist. Nende seas on ka Püha Kalju ja [[labürint]]jas ehitis Chicana. Saar on mägine ja kaljune, seal pole [[mootorsõiduk]]eid ega sillutatud teid. Saarel elab umbes 800 peret, kes tegelevad [[põllumajandus]]e, [[kalapüük\|kalapüügi]] ja [[turism]]iga. Saarel on paadiühendus [[Copacabana]] linnaga. * [[Uru indiaanlased]] * [[Tortora-pilliroog]] Titicaca järv asub merepinnast 3812 meetri kõrgusel. See on maailma kõrgeimal asuv järv, millel toimuvad regulaarsed kommertsreisid. Esimene [[aurulaev]] lasti järve [[1862]], aga kohalikud indiaanlased sõitsid järvel juba sajandeid varem. Raudteepraam ühendab Peruus olevat [[Puno]] ja Boliivias olevat [[Guaqui]] sadamat, ehkki nende linnade [[raudtee]] [[rööpmelaius]] on vastavalt 1435 ja 1000 mm. ▲[[Pilt:Titikaka_Uros.jpg\|thumb\|left\|Urose tehissaared]] Suurimad Titicaca kaldal olevad [[linn]]ad on Copacabana Boliivias ja Puno Peruus. Boliivial puudub [[merepiir]], kuid [[sõjalaevastik]] on tal olemas sellegipoolest. See asub Titicaca järvel ja tegutseb aktiivselt. Titicaca järve veetaset jälgitakse alates [[1949]]. aastast. Alates [[2000]] on järve veetase igal aastal langenud ja jõudnud jälgimisaegse perioodi madalaima tasemeni. Veetaseme langust põhjustavad lühemaks muutunud vihmaperioodid ja liustikud. == Välislingid == {{~~commons~~commonscat\|~~Category:~~Lake Titicaca~~\|Titicaca järv~~}} * [http://www.travel-amazing-southamerica.com/lake-titicaca.html Titicaca järv (inglise keeles)] [[Kategooria:Peruu järved]]▼ [[Kategooria:Boliivia järved]] ▲[[Kategooria:Peruu järved]] [[ar:بحيرة تيتيكاكا]]

Titicaca järv: erinevus redaktsioonide vahel