Alexander von Oettingen (1798–1846): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''Alexander von Oettingen''' (18. märts 1798 Peterburi- 19. september 1846 Kuremaa mõis), oli baltisaksa päritolu [[Liivimaa maamarssal...
 
Resümee puudub
3. rida:
Alexander von Oettingen omandas hariduse Peterburis ning [[Tartu Ülikool]]is õigusteaduse osakonnas.
 
TöötasAlexander maakohtunikuna,von ostisOettingen taoli endale[[Kuremaa mõisaid: algusesmõis|Kuremaa]], [[Visusti mõis|Visusti]] ja [[Luua mõis|Luua]], [[KuremaaVaimastvere mõis|Vaimastvere]]a, kuhuja ta[[Ripuka omamõis]]nik perekonnaganing elamaaastail asus(1824-1829), hiljem [[Vaimastvere mõis|Vaimastvere]]maakohtunik, (1830-1835) kreisikohtunik ja (1839-1842) [[RipukaLiivimaa mõismaamarssal]]a.
 
KuremaaleKuremaal kolides asusehitas Alexander von Oettingen energilisevälja jamõisakeskuse. teotahteliseMõisas peremehenapeeti mõisakeskusttähtsaks väljapiimakarjakasvatust, milleks muretseti [[angleri tõug]]u kari. [[Meierei]]s valmistati ehitama[[koor]]t, et[[või]]d, luua[[kohupiim]]a, materiaalset[[kaseiin]]i, juustu. [[Vadak]]ust valmistati piimasuhkrut – Kuremaa mõisas asus Baltimaade esimene [[piimasuhkur|piimasuhkru]]vabrik. Teraviljast toodeti ka [[piiritus]]t, [[praaga]]ga nuumati loomi. Mõisa karja- ja heinamaasid hakati kuivendama savitoru[[drenaaž]]idega, baasiesimeste tootmiseseas arendamiseksPõhja-[[Liivimaa]]l. TalMõisavalitsemisel oli mõisavalitsemiseltal abiks üksnes eestlastest [[kubjas]] ja [[aidamees]]. Sageli käis uus mõisnik ka [[viinavoor]]idel kaasas. Tema ajal laiendati oluliselt teravilja külvipinda – põhiline sissetulek saadi teraviljamüügist.
 
Ta suri 19. sepembril [[1846]] [[Kuremaa mõis]]as.