Geórgios II: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Georgeiiofgreece.jpg|thumb|Geórgios II]]
'''Georgios II''' ([[20. juuli]] [[1890]] – [[1. aprill]] [[1947]]) oli [[hellenid|hellenite]] ([[Kreeka]]) [[kuningas]].
Ta sündis [[Ateena]] lähedal [[Tatoi]]s asuvas kuningalossis Kreeka kroonprintsi, pärastise kuninga [[Konstantinos I]] ja tema naise Sophia esimese pojana. Ta on viie [[Bütsants]]i dünastis (Monomachose, Komnenose, Laskarise, Angelose ja Palaiologose) otsene järeltulija. Kui tema vanaisa [[Geórgios I]] [[1913]] mõrvati, sai temast kroonprints (ametlikult [[diadohh]]) ja Sparta hertsog.
[[1917]] toimus riigipööre, millega Konstantinos I kukutati troonilt ja sunniti eksiili. Georgios järgnes oma isale ja kuningaks kuulutati tema noorem vend [[Alexandros]].
Kolm aastat hiljem suri Alexandrosw veremürgitusse, mille sai ahvi hammustusest, ja Konstantinos I pääses [[referendum]]i tulemusena troonile tagasi. Rahvas eelistas Konstantinost Alexandrose tütrele, kes oli sündinud pärast oma isa surma.
Georgios osales sõjas [[Türgi]]ga algul [[kolonel]]i ja pärast [[kindralmajor]]ina. [[27. veebruar]]il [[1921]] abiellus Georgios [[Rumeenia]] printsessi Elisabethiga. Kreeka sai sõjas lüüa ja pärast kaotust [[Smyrna lahing]]us sundis sõjavägi Konstantinose taas troonist loobuma. Georgios krooniti uueks kuningaks.
Oktoobris [[1923]] kukutati ta ise. Georgios keeldus tagasi astumast, kuid lahkus [[19. detsember|19. detsembril]] 1923 oma naise kodumaale Rumeeniasse. [[25. märts]]il [[1924]] kuulutati Kreekas välja vabariik ja Georgios oli sellega kukutatud. Talt võeti Kreeka kodakondsus ja tema varandus natsionaliseeriti.
Georgiose abielu nurjus. Tema naine jäi [[Bukarest]]i, kuid Georgios sõitis üha rohkem mööda maailma, külastades oma ema [[Firenze]]s ja selle ema sünnimaad [[Suurbritannia]]t. Pärast [[1932]]. aastat ei läinud ta enam kunagi Rumeeniasse. Abielu lahutati [[6. juuli]]l [[1935]]. Kummalgi neist polnud lapsi.
Ajavahemikul [[1924]]–[[1935]] vahetus Kreekas 23 valitsust, oli [[diktatuur]] ja 13 riigipöördekatset. Oktoobris 1935 kukutas kindral [[Georgios Kondylis]] valitsuse ja kuulutas välja referendumi monarhia taastamiseks. See toimus [[3. november|3. novembril]] 1935 ja üle 95% rahvast hääletas monarhia taastamise poolt. [[25. november|25. npvembril]] naasis Georgios Kreekasse ja kuulutati kuningaks.
Oma teistkordse trooniletõusu puhul saatis ta kirja tolleaegsele [[riigivanem]]ale [[Konstantin Päts]]ile.
Vältimaks uusi riigipöördekatseid, rajas Georgios [[4. august]]il [[1936]] valitsusjuhi [[Ioannis Metaxas]]e ajal diktatuuri. Kehtestati fašistlike joontega režiim ja range tsensuur. Muuhulgas keelustati [[Platon]]i, [[Thukydides]]e ja [[Xenophon]]i teosed.
Teise maailmasõja ajal esitas [[Itaalia]] Kreekale ultimaatumi, nõudes oma vägede lubamist riiki. [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[1940]] Metaxas keeldus, mispeale algas [[Itaalia–Kreeka sõda]]. See oli Kreekale edukasja kreeklased hõivasid [[Albaania]] lõunaosa, kust Itaalia neid rünnanud oli. Kuid [[6. aprill]]il [[1941]] tungis [[Bulgaaria]]st Kreekasse [[Saksamaa]] sõjavägi ning Kreeka ja Briti sõjavägi ei suutnud neile kaitset osutada. Kreeka okupeeriti ja juba [[23. aprill]]il 1941 lahkus Georgios taas riigist.
[[31. märts]]il [[1946]] korraldati taas referendum küsimuses, kas taastada monarhia või vabariik. 90% valimisosaluse juures sai monarhia 67% valijate toetuse ja Georgios naasis troonile. Seepeale puhkes riigis kodusõda rojalistide ja [[vabariik]]i soovinud kommunistide vahel. Georgios oli sel ajal juba väga haige ja suri [[1. aprill]]il [[1947]] oma lossis.
Troonil järgnes talle tema nooerm vend [[Pavlos]].
== Välislink ==
| |||