Balti kubermangud: erinevus redaktsioonide vahel

Eesti- ja Liivimaa kubermangu vallutamisel [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus alistusid [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja [[Liivimaa rüütelkond]] ning keiser [[Peeter I]] kinnitas nende eriõigused nendes kubermangudes ([[30. september|30. septembril]] [[1710]] Liivimaal ja [[1. märts]]il [[1712]] Eestimaal). Eriõigused kandsid üldnimetust [[Balti erikord]]. Erikorra alusel oli kubermangude aadlikogunemistel suur autonoomsus elukorralduse määramisel. Keisrivõimu esindas kuberner. Liivi- ja Eestimaa ning osa Soome alade haldamiseks loodi Peterburis keisri õukonna juures Liivimaa, Eestimaa (ja Soome) asjade kontor (''камер-контор лифляндских, эстляндских (и финляндских) дел''), mille juhiks oli tingimata [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu isik. Samuti allutati [[1718]] antudneed kubermangudekubermangud kohtualluvust ningja regulatsioone koordineerivkoordineerivale Liivimaa, Eestimaa (ja Soome) asjade erilisele justiitskollegiumilejustiitskolleegiumile (''особой юстиц-коллегии лифляндских, эстляндских (и финляндских) дел''). Need kollegiumidkolleegiumid koondatiühendati [[1738]] ühisesse koleegiumisse, kuhu kuulus 2 departemanguomavahel, kuid [[1740]] lahutati kolleegiumidnad uuesti ja justiitskolleegium allutati [[Valitsev Senat|Valitsevale Senat]]ile.

Baltisaksa aadelkonna poolehoiu võitmiseks:

#* tühistas Peeter I [[Rootsi]] kuningate algatatud [[mõisate reduktsioon]]i ja tagastas mõisad nende endistele omanikele ning baltisaksa mõisnikele jäi ainuõigus omada pärisorje ja maad;.

#* Kehtima jäi senine omavalitsussüsteem [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäev]];.

#* Kehtima jäi senine kohtusüstem, kõrgema kohtuastmega Riias;.

#* Kehtima jäid kohalike kaupmeeste ja käsitööliste privileegid;.

#* Balti kubermangudes jäi baltisaksa aadlile õigus järgida oma usutunnistust, mitte minna sundkorras [[õigeusk]]u;.

#* Kehtima jäi õigus säilitada kohaliku asjaajamiskeelena saksa keel;.

#* Kohalikele täitevvõimu ametnike ametikohtadele (välja arvatud sõjaväelaste ametikohad) võisid kandideerida vaid aadlikud, mis erines samuti mujal Venemaal kehtivast [[Teenistusastmete tabel]]i alusel määratletud korrast.