Menaẖem Begin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Al.Neuland (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Menachem Begin 2.jpg|thumb|Menaẖem Begin]]
'''Menaẖem Begin''' (kasutatakse ka nimekuju '''Menachem Begin'''; [[16. august]] [[1913]] Brest-Litoŭsk, [[Hrodna kubermang]], [[Venemaa Keisririik]] (praegu [[Brest (Valgevene)|Brest]] [[Valgevene]]s)) – [[9. märts]] [[1992]] [[Tel Aviv]], [[Iisrael]]) oli Iisraeli [[poliitik]], peaminister
[[1939]], pärast seda, kui [[Saksamaa]] oli [[Poola]] okupeerinud, põgenes Begin [[Vilnius]]se, kus tollal olid hinnanguliselt 40% elanikest [[juudid]]. [[Nõukogude Liit]] okupeeris [[Leedu]] järgmisel aastal ja Begin vahistati, süüdistatuna [[spionaaž|spioneerimises]] [[Suurbritannia]] kasuks. Talle mõisteti 8 aastat vanglat. [[1. juuni]]l [[1941]] saadeti ta vangilaagrisse Petšoora jõe piirkonnas, kuhu ta jäi maikuuni [[1942]], mil saadeti [[Palestiina]]sse.
Tema isa, ema ja vanem vend hukkusid [[holokaust]]i ajal.
Begin oli sõjaeelse sionistliku noorsooliikumise juht, relvastatud organisatsiooni "[[Irgun|ETZEL]]" komandör, parlamendiopositsiooni juht, Rahvusliku Ühtsuse valitsuse minister, Iisraeli kuues peaminister, [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat ([[1978]]).
Tema teeneks on peetud Iisraeli riigi taastamist, kaasaaitamist sisserändele [[Etioopia]]st, Iisraelimaa asustamist, Nõukogude juutide väljatoomist, Iisraeli kaitse ja julgeoleku korraldamist ning rahulepingu sõlmimist [[Egiptus]]ega.
Begin oli abielus Aliza Arnoldiga. Neil oli kolm last: Benjamin, Leah ja Hassia.
{{NobelRahu}}
| |||