Andrus Ansipi teine valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
26. rida:
* Tõnismäe [[Pronkss%C3%B5dur|pronkssõduri]] teisaldamine, millega kaasnesid nn [[Aprillirahutused_Tallinnas|aprillirahutused]] ja küberrünnakud. Valitsuse otsustav käitumine tõstis [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] ja peaministeri populaarsust eestlaste seas, venelased hakkasid valdavalt toetama Keskerakonda. Suhted [[Venemaa]]ga pingestusid - transiidi kokkukuivamine, turismi kokkutõmbumine jt.
* [[2007]]. [[mai]]s oli Valitsuse prioriteet Eesti võimalik kiire (2011. aasta alguses) eurole üleminek. Sama aasta sügisest aga tõdeti - euro tulek lükkub edasi määramatuks ajaks. Tähtaja edasilükkumise põhjuseks Balti riikides kerkiv inflatsioon.
* [[26. september]] [[2007]]. Valitsus annab riigikogule üle 2008. aasta riigieelarve. [[Oktoober|Oktoobrist]] seatakse kahtluse alla 2008. aasta riigieelarve aluseks olnud majandusprognooside usaldusväärsuse.
* [[21. detsember|21. detsembril]] [[2007]] ühines Eesti [[Schengeni viisaruum]]iga.
 
31. rida ⟶ 32. rida:
* Alates [[2008]]. aasta [[1. jaanuar]]ist üksikisiku [http://www.emta.ee/?id=22847 tulumaksu alandamine] 21%-ni
* [[20. jaanuar]]il [[2008]] kutsus [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogu [[Vallo Reimaa]] regionaalministri ametist tagasi ning kinnitas uueks ministrikandidaadiks [[Siim-Valmar Kiisler]]i. Reimaa tagasikutsumise ajend olla parteidistsipliini rikkumine regionaalhalduse teemal ehk erakonnaga kooskõlastamata liigsed järeleandmised partneritele, mis on tekitanud arvamusi, et minister pole parteikaaslaste suhtes piisavalt lojaalne. Samuti on talle ette heidetud vähest suutlikkust. Tema asemele pakutud [[Tarmo Loodus]], kes aga loobus.
* [[26. september]] [[2007]]. Valitsus annab riigikogule üle 2008. aasta riigieelarve. [[Oktoober|Oktoobrist]] seatakse kahtluse alla 2008. aasta riigieelarve aluseks olnud majandusprognooside usaldusväärsuse. [[2008]] [[veebruar]]il saabunud esimesed teated kesistest maksulaekumistest. Valitsuse kritiseerijad muutuvad valjuhäälseks. [[Märts]]is tunnistab peaminister esimest korda, et võib-olla tuleb teha negatiivne lisaeelarve. Valitsus arutab, kuidas liiga positiivseks osutunud eelarvet ohjes hoida. Pingeid tekitab rahandusministeeriumi tõdemus, et riigil tuleb eeldatud kulusid 9,9 miljardi eest kärpida. Koalitsioonierakonnad vaidlevad ("''krokodillide komisjon"''), kas külmutada kulutused või hakata kohe miinusmärgiga eelarvet tegema.
* Valitsus otsustas [[15. mai]] [[2008]] kiita heaks ja saata [[riigikogu]]le vastuvõtmiseks 2008. aasta negatiivse lisaeelarve. [[2009]] [[mai]]s aga tuleb [[riigikogu]]l anda heakskiit teisele negatiivsele lisaeelarvele.