Ärkamisaeg: erinevus redaktsioonide vahel

{{kopipeist}} |allikas=http://estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=49&kateg=8&nimi=&alam=12&tekst_id=207}}

Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid sh. (ühingud [[Lootus]] ja [[Eesti Laulu- ja Mänguselts Estonia]]), mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa; [[kihelkond]]ades asutati laulukoorid ja orkestrid. Viljandimaalt alguse saanud liikumisest raha kogumiseks eesti õppekeelega kõrgema rahvakooli ([[Aleksander I]] auks nimetati seda Eesti [[Aleksandrikool]]iks) asutamiseks kujunes ülemaaline massiorganisatsioon eesotsas Peakomiteega (tegutses 1870–1884), mis tegeles rahvusliku agitatsiooni ja kultuuriürituste korraldamisega. Tartus asutatud, eesti soost haritlasi koondav [[Eesti Kirjameeste Selts]] arendas eesti kirjakeelt, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist. [[1865]]. aastal asutatud laulu- ja mänguselts (s.o teatriühing) “"[[Vanemuine (selts)|Vanemuine]]”" pani aluse eesti rahvuslikule teatrile (esimene etendus [[1870]] ja korraldas [[1869]]. aastal saksa eeskujul I [[Esimene eestiI üldlaulupidu|üldlaulupiduI üldlaulupeo]], millest võttis osa 1000 lauljat-mängijat ja 12 000 pealtvaatajat (tänaseni püsival traditsioonil on keskne koht eesti rahvusteadvuse kinnitamisel).