Elektrooniline hääletamine Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kat
Resümee puudub
1. rida:
'''Elektrooniline hääletamine''' ehk '''e-hääletamine''' on [[hääletamine]] elektroonilise seadme vahendusel.
ElektrooniiliseElektroonilise hääletuse liikideksliigid on näiteks [[Internet]]i vahendusel hääletamine, hääletamine jaoskonnas arvuti vahendusel, hääletamine valimiskioski vahendusel, ja hääletamine mobiili vahendusel.
 
 
== Riiklikud valimised ==
 
=== E-hääletamine Eestis ===
Eestis on seadustatud täiendava hääletamisvõimalusena elektrooniline hääletamine [[Internet]]i teel, kus hääletaja tuvastamiseks ja hääle andmiseks kasutatakse [[ID-kaart]]i. E-hääletusesüsteem töötati välja [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i juhtimisel. Pilootprojektina korraldati [[2005]] jaanuaris Tallinna linnaelanike küsitlus ning esimeseks riiklikuks valimiseks, kus kasutatakse ka e-hääletust on kohalike omavalitsuste valimised oktoobris 2005.
 
Eestis on seadustatud täiendava hääletamisvõimalusena elektrooniline hääletamine [[Internet]]iInterneti teel, kus hääletaja tuvastamiseks ja hääle andmiseks kasutatakse [[ID-kaart]]i. E-hääletusesüsteem töötati välja [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i juhtimisel. Pilootprojektina korraldati [[jaanuar]]is [[2005]] jaanuaris[[Tallinn]]a Tallinna linnaelanikeelanike küsitlus. ningEsimesed esimeseksriiklikud riiklikuks valimiseksvalimised, kus kasutatakse ka e-hääletust, on kohalike omavalitsuste valimised [[oktoober|oktoobris]] 2005.
E-hääletust eristab muudest hääletusvormidest ka see, et e-häält saab ümberhääletada, kas uuesti elektroonilelt hääletades või siis valimispäeval valimisjaoskonnas hääletades. Mitu korda hääletamisel läheb arvesse ainult viimasena antud hääl. See mitu korda hääletamise võimalus on seadustatud vältimaks hääletaja mõjutamist e-hääle andmise ajal. Kui ka avaldatakse survet, siis on hääletajal võimalus oma hääl hiljem uuesti anda. Juhul, kui tervet e-hääletussüsteemi kompromiteertakse, siis on jäetud võimalus ka e-hääletus tervikuna tühistada.
 
E-hääletust eristab muudest hääletusvormidest ka see, et e-häält saab ümberhääletada,ümber kashääletada nii uuesti elektroonileltelektrooniselt hääletades võikui siiska valimispäeval valimisjaoskonnas hääletades. Mitu korda hääletamisel läheb arvesse ainult viimasena antud hääl.; Seenii mituelektrooniliselt kui ka valimissedeliga hääletades läheb arvesse ainult valimissedel. Mitu korda hääletamise võimalus on seadustatud, vältimaks hääletaja mõjutamist e-hääle andmisehääletamise ajal. KuiSurve kaavaldamise avaldataksekorral survet,saab siis on hääletajal võimalushääletaja oma häälhääle hiljem uuesti anda. Juhul, kui tervet e-hääletussüsteemi kompromiteertaksekompromiteeritakse, siis on jäetud võimalus ka e-hääletus tervikuna tühistada.
 
[[Vabariigi president]] [[Arnold Rüütel]] vaidlustas e-hääletuse, kuna see olevat vastuolus [[Eesti põhiseadus]]ega. Nimelt rikkuvat hääletamise ühetaolisuse põhimõtet see, et elektrooniliselt antud häält saab hiljem muuta, aga valimissedeliga antud häält mitte. Niihästi [[riigikogu]] kui ka [[põhiseaduskomisjon]] ei näinud siiski e-hääletuse seaduses vastuolu põhiseadusega.
 
== Välislingid ==