Vasad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
17. rida:
*[[Kristiina]] [[1632]]–[[1654]]
Vasade valitsusaega on Rootsis üldiselt peetud äärmiselt edukaks. Esimene Vasa, Gustav I, kukutas viimase Kalmari uniooni valitseja [[Christian II]] ning seadis sisse päriliku kuningavõimu. Ta teostas ka [[reformatsioon]]i, riigistades enamiku kirikumaid. Samas suutis ta Taaniga rahu hoida ja riigi majandust oluliselt turgutada. Tema poeg [[Erik XIV]] paistis silma võimeka riigimehe ja sõjandusteoreetikuna, kes algatas [[Eestimaa]] omandamisega [[1561]]. aastal ka Rootsi riigi laienemise. Kuid tema
[[1611]]. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, keda on peetud üheks kõigi aegade silmapaistvamaks Rootsi monarhiks. Ta suutis sõdades võita nii venelasi, poolakaid kui ka sakslasi, muutes Rootsi tõeliseks suurriigiks. Ta kirjutas alla ka [[Tartu Ülikool]]i rajamise ürikule. [[1632]]. aastal langes ta aga 38-aastasena [[Lützeni lahing]]us. Gustav Adolfi järel sai Rootsi kuningannaks tema alaealine tütar Kristiina, kelle ajal jätkas riigikantsler [[Axel Oxenstierna]] tegelikult Gustavi-aegset poliitikat. [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]] jätkati sõdimist protestantide poolel ning [[1648]]. aastal saadi [[Vestfaali rahu]]ga endale Saksamaal Ees-Pommeri ja Bremen. Selleks ajaks oli Kristiina juba iseseivalt valitsema asunud. Ta paistis silma suure harituse, metseenluse ja katoliikluselembusega. Samas haarasid tema ajal suure osa riigimaadest enda kätte suuraadlikud ning riigi majanduslik olukord halvenes.
|