Vassili Martinson: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Improvisaator (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '''Vassili Martinson''' (13. september 1874 Tahkuranna vald – 7. veebruar 1955 Pennsylavania osariik, USA) oli eesti usuteadlane. {{DEFAULTSORT:Martinson, Vassi...
 
Resümee puudub
1. rida:
'''Vassili Martinson''' ([[13. september]] [[1874]] Tahkuranna vald – [[7. veebruar]] [[1955]] Pennsylavania[[Pennsylvania]] osariik, [[USA]]) oli eesti usuteadlane.
 
1886-1890 õppis Riia Vaimulikus Koolis, seejärel Riia Vaimulikus Seminaris (1890-1896). 1900 lõpetas ta Peterburi Vaimuliku Akadeemia. Tema kandidaaditöö "Взаимоотношение благодати и свободы по учению отцов и учителей церкви первых 4-ых веков" tunnistati akadeemia poolt rahalise preemia vääriliseks.
 
1898-1900 külastas ta vabakuulajana loenguid Peterburi Arheoloogia Instituudis, 1901-1902 [[Peterburi Ülikool]]i loodusteaduste osakonnas.
30. juunil 1900 määrati Vassili Martinson Peterburi Vaimuliku Seminari inspektori abiks, 20. detsembril 1902 – inspektoriks, 1. jaan. 1910 - 1. sept. 1918 oli ta selle õppeasutuse rektor. 1918-1919 õpetas Uut Testamenti Petrogradi Teoloogiakoolis.
 
1. maist 1919 1. juunini 1922 töötas V. Martinson ametnikuna Venemaa Põhja-Lääne Raudteevalitsuses, ühtlasi oli ta 1. septembrist 1920 12. juunini 1922 Petrogradi Arheoloogia Instituudi raamatukogu võõrkeelte osakonna juhataja.
 
12. juunil 1922 pöördus Vassili Martinson perekonnaga Eestisse tagasi.
7. august 1922 - 15. jaanuar 1923 töötas ta [[Riigiraamatukogu]] juhataja abina. 1. jaanuarist [[1923]] asus ta ametisse [[Tartu Ülikool]]i apostlik-õigeusu dogmaatika professori kohusetäitjana, 1924. aasta põhikirja järele nimetati see ametikoht erakorraliseks professoriks. 1931 sai ta korraliseks professoriks. [[1929]]. aastast oli Tartu Ülikooli Nõukogu liige ja usuteaduskonna seminari raamatukogu juhataja. Sama aasta suvel viibis ta teaduslikul komandeeringul Türgis, Kreekas, Jugoslaavias, Poolas ja Rumeenias. 1925-1928 töötas ta usuliste oskussõnade komisjonis, 1930-1931 revideeris ta usuõpetust Eesti vene gümnaasiumides. 31. augustil 1940 vabastati ta usuteaduskonna likvideerimise tõttu Tartu Ülikooli professori kohalt.
 
25. november 1940 - 28. veebruar 1941 töötas Vassili Martinson Tartu Ülikooli Raamatukogus, kataloogides slaavikeelseid käsikirju, 1941. aasta suvel tõlkis ta ajutise töötajana rektori kantseleis ülikooli õppejõudude diplomeid vene keelde. 1. augustist 1941 arvati ta uuesti ülikooli õppejõudude koosseisu, töötades kuni pensionile siirdumiseni 1. juulil 1943.
 
[[1944]] põgenes Vassili Martinson koos perekonnaga Saksamaale, kust suundus [[1952]]. aasta algul Ameerika Ühendriikidesse. Ta elas Püha Tihhoni kloostris Pennsylvania osariigis ja töötas South Canaan Theological Seminary raamatukogu korraldajana.
 
{{DEFAULTSORT:Martinson, Vassili}}
[[Kategooria:Eesti teoloogid]]
[[Kategooria:Sündinud 1874]]
[[Kategooria:Surnud 1955]]